Statistikaameti andmetel langes neljandas kvartalis majandus aastatagusega võrreldes 4,1 protsenti. Kuigi majanduse seis on varasemast halvem, on see mineviku võrdluste põhjal siiski keskmises seisus ja varasem kõrge tase meenutaski pigem ülekuumenemist, ütles Oja.

Muret valmistab aga ekspordi vähenemine, mille taga on kasvanud energiahinnad, halvenenud toorainete kättesaadavus, vähenenud nõudlus sihtturgudel.

"Majanduslangusele vaatamata on kiire hinnatõus hoidnud palgatõususurvet, mistõttu on tööjõu ühikukulu kiirelt kasvanud. Samas ei jää ka ettevõtete kasumite kasv sellele palju alla. See omakorda tähendab, et Eestis on tootmiskulu hoogsalt tõusnud, mis võib ohustada konkurentsivõimet ning tulevast majanduskasvu," lausus Oja.

Tööstussektoris on majandusele suurima mõjuga puidutööstuse ja sellega seotud harude langus. Ühest küljest on halvenenud puidu impordi võimalused, kuid teisest küljest on muutunud ka nõudlus sihtturgudel. Intressitõus pidurdab ehitussektori arengut ja samuti on vähenenud nõudlus teatud toodete järele, mis muutusid populaarsemaks just koroonaajal, märkis Oja.

Veidi paremini läheb elektroonikatööstusega seotud harudel.

Oja sõnul on majandusarengu peamiseks küsimuseks see, kui tugevalt hakkavad kasvu piirama võimalikud konkurentsiprobleemid eksportivas sektoris, mille põhjus on tootmise kallinemine. 

"Seni on hinnatõusu peamine põhjus olnud energia kiire kallinemine, kuid energiahinnad on viimasel ajal siiski langenud ega saa olla enam hinnatõusu päästikuks. Tootmise kallinemine ja konkurentsivõime halvenemine sõltuvad seega järjest rohkem meie enda tegevusest. Kui 2022. aastal viis toormete kallinemine paljud hinnad Eestis kiiresti üles, siis peaksime nägema, et toormete odavnemine välisturgudel toob need hinnad nüüd ruttu alla. Konkurentidest püsivalt kõrgem hinnatase halvendab meie konkurentsivõimet," lausus Oja.

Majanduse olukord ajaloolise keskmise lähedal

Langusele vaatamata on majanduse olukord äritsükli näitajate põhjal ajaloolise keskmise lähedal, ütles Oja, lisades, et ka tööjõupuudus on mineviku keskmisel tasemel.

"2021. aasta lõpus olid tööstusettevõtete tootmisvõimsused väga intensiivselt rakendatud, kuid praeguseks on ka see näitaja jõudnud pigem stabiilse kasvuaja tasemele. Teiste sõnadega on majanduskasv küll kokku tõmbunud, kuid varasem tase meenutaski pigem ülekuumenemist. Majanduse praegune seis on küll varasemast halvem, kuid minevikuga võrreldes pigem keskmine. Sellest annab tunnistust ka tööpuudus, mis püsis neljandas kvartalis tööjõu-uuringu andmetel veel küllaltki madal," lausus Oja.

Mulluste majandusnäitajate kohta märkis Oja, et ootamatu oli põllumajanduse ning mäetööstuse ligi 10-protsendine, energiasektori üle 20-protsendine ja metsamajanduse üle 40-protsendine langus. 

"Need on harud, mille konkurentsivõime kasvas sõja tõttu muutunud hindade tingimustes ja pigem oleks võinud arvata, et neil harudel läheb kriisi ajal hästi," märkis Oja.