Paltsi sõnul saab ka ilma statistikaameti avaldatud mulluste majanduskasvu arvudeta öelda, et ettevõtlusele oli möödunud aasta majanduslikult keeruline. Murelikuks teeb viimane kvartal ja maksutulude langus, lisas ta.

Palts nõustus Eesti Panga hinnanguga, et Eesti ekspordivõime on löögi all, ning tõi välja, et peamiseks põhjuseks on erinevad mängureeglid Euroopas, kus paljud riigid maksavad praegu ettevõtetele erinevaid toetusi.

"Ettevõtjad räägivad riigi toest naaberriikides, mis on neile väga suurt muret valmistamas. Lääne- või põhjanaabrid on ettevõtjaid üsna palju toetanud ja konkurentsis püsimine on väga keeruine, et mitte öelda võimatu," märkis ta.

Paltsi sõnul annab lootust energiahindade langus, mis võib tähendada, et riigid loobuvad toetuste maksmisest ning olukord konkurentsis võrdsustub. Samas on vaja Eestis ettevõtjatel praegu teha pingutusi, et kaotatu tagasi võita, lisas ta.

"Konkurents on tihe ja meie ettevõtetel tuleb pingutada, et teha efektiivsemalt ja panustada rohkem  nišitoodetesse ja rätsepalahendustesse ja teadustegevusse ja innovatsiooni, sest see on see, mis pikemas plaanis edu toob," ütles Palts.

Paltsi sõnul on ettevõtjad seisukohal, et laustoetusi ettevõtlusele Eestis jagada polegi võimalik, aga miskit oleks võinud eelmise aasta lõpus, kui olukord oli kõige keerulisem, siiski midagi teha.

"Midagi oleks siiski olnud võimalik teha. Ettevõtjad on viimastel kuudel ka esitanud seda küsimust. Põhjus oli selles, et naaberriigid energiaintensiivsemaid ettevõtjaid toetasid. Meie seda ei teinud ja sealt ka pahameel ja erinev kohtlemine tekkis. Kõige parem oleks see, kui mängureeglid oleksid võrdsed, kas toetatakse või mitte. Euroopa vaates riigiabi ja toetuse reeglid on oluliselt lõdvenenud ja see on pannud riikidele võimaluse ettevõtjaid suuremas mahus toetama minna. Loodetavasti muudetakse reeglid taas karmimaks, et mänguväli muutuks selgemaks," lausus Palts.

Paltsi sõnul võib prognoosida, et aasta teine pool tuleb ettevõtetele kergem ja kasumlikum.

"Sisendite hinnad on mõnevõrra alla tulnud. Aga kas see on piisav, on küsimus. Oleme tänavu silmitsi ka üsna kõrge palgakasvuga või vähemalt palgakasvusurvega. Keeruline ennustada, aga pigem tahaks arvata, et nõudluse pool Euroopas võiks taastuda. Kui energiahinnad leevenevad, siis on loogiline, et ka optimism kasvab ja paraneb nõudlus ning suurenevad investeeringud," lausus ta.