Mullu suvel hakkas Euroopa Keskpank pikalt negatiivsena püsinud baasintressimäärasid tõstma ning selle tagajärjel kerkiv euribor suurendab ka paljude Eesti inimeste igakuiseid kulutusi, sest enamik Eestis antud kodulaene on euriboriga seotud.

Veebruari alguses ületas kuue kuu euribor kolme protsendi piiri, kuid märtsi alguseks on see tõusnud juba 3,3 protsendini.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles ERR-ile, et sellest hoolimata tuntakse fikseeritud intressi vastu huvi pigem tagasihoidlikult, sest teatakse, et see on reeglina kõrgem kui ujuv intress.

"Küsitakse, kuid arvestades, et laenulepingus kuumakse suureneb otsekohe, siis loobutakse," kirjeldas ta.

Pärgma sõnul osatakse kuue kuu euribori muutumise kuupäevade ootuses selleks valmis olla ja kulusid planeerida. Kuigi lähikuudel ei ole euribori langust näha, hoiab selle ootus inimesi laenuintressi fikseerimisest tagasi, eriti juhtudel, kus oma sissetulekud ja kulud on hoolega läbi arvutatud.

LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul uurivad kliendid intressi fikseerimise kohta varasemast rohkem, aga ka nende klientide hulgas on vähe neid, kes päriselt on selle fikseerimist soovinud.

"Sageli tullakse ka arusaamaga, et fikseerida saab oma tänast kehtivat intressi, kuid sellisel juhul selgitamegi intressi fikseerimise põhimõtteid ja arutame iga kliendiga tema küsimused läbi," rääkis Vatsel.

Fikseerimine eeldab, et lähiajal pole plaanis kodu müüa

Ta lisas, et kodulaenu saab fikseerida viieks aastaks ning selle fikseerimise määr vaadatakse igal nädalal üle vastavalt euribori liikumistele ja Euroopa Keskpanga rahapoliitilistele otsustele. Kui klient fikseerib intressi viieks aastaks, arvestab paika pandav intress mitte ainult tänast euribori taset, vaid ka oodatavat euribori kujunemist järgmise viie aasta jooksul.

"Hinnangud euribori tulevikuarengutele muutuvad pidevalt ning seetõttu muutub ka pankade pakutav fikseerimise tase nädalast nädalasse. Näiteks praegu on intressi fikseerimise määr kodulaenu puhul 3,30 protsenti, kuid oluline on mõista, et see asendab vaid euribori ehk sellele lisandub pangapoolne riskimarginaal. Näiteks 3,30 protsenti pluss 1,9 protsenti ehk 5,2 protsenti," tõi Vatsel välja.

Selleks, et intressi fikseerimisest võita, peaks tema sõnul olema laenaja veendunud, et euribor on veel märkimisväärselt tõusmas ja püsib järgnevate aastate jooksul fikseerimise määrast kõrgemal või selle lähedal. Samuti tasuks intressi fikseerimisel olla kindel, et fikseeritud perioodi jooksul pole soovi laenulepingut muuta ega kodu müüa. 

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang tõi samuti välja, et intressi fikseerimine võiks sobida neile, kes ei plaani lähiajal oma kodulaenulepingutes muudatusi teha, näiteks lepingu tagatiseks olevat kinnisvara müüa. Nimelt võivad sellega kaasneda kulud fikseeritud intressimäära varasema lõpetamise eest.

Hallang märkis, et huvi kodulaenu intressimäära fikseerida oli suurem eelmise aasta alguses, kui tekkis ootus, et euribor muutub positiivseks. Praegu on klientide huvi intressi fikseerida pigem tagasihoidlik.

"SEB kodulaenude portfellist on fikseeritud intressimääraga ligi kolm protsenti lepingutest ja ülejäänud on ujuva intressimääraga," rääkis Hallang.

Pangad ise aktiivselt intressi fikseerimist ei paku

Kas intressimäär fikseerida või mitte, on tema sõnul iga laenuvõtja enda otsustada ning otstarbekamaks võib osutuda nii üks kui teine, sõltuvalt sellest, milline on rahaturu olukord ja kuidas baasintressimäärad muutuvad.

Hallang tõi välja, et kui SEB klient sõlmib praegu kodulaenu lepingu ujuva intressimääraga, mille riskimarginaal on näiteks 1,75 protsenti pluss kuue kuu euribor ehk 3,31 protsenti, siis kokku on intressimäär 5,06 protsenti. Kui klient soovib oma laenu viieks aastaks fikseerida, on intressimäär 5,22 protsenti ehk fikseeritud määra korral oleks intress 0,16 protsenti kõrgem.

Anne Pärgma Swedbankist ütles, et ise nad aktiivselt fikseeritud intressi ei paku, aga kui inimesed selle vastu huvi tunnevad, tutvustatakse neile fikseeritud annuiteetgraafikut ehk paindliku lõpptähtajaga graafikut. Selle intress on ujuv ning vastavalt baasintressi tõusule või langusele muutub ka laenu lõpptähtaeg.

"Oluline on olla teadlik enda kuumaksete suurusest ja olla kursis enda laenu- ja ka liisingulepingus euribori muutumise kuupäevadega," rõhutas ta.

LHV eraisikute finantseerimise juht märkis, et intressi fikseerimine on nagu kindlustus – maksad veidi lisaks, aga saad kulutusi järgmised viis aastat täpsemini planeerida ja euribori liikumisi muretult jälgida, ilma et laenu kuumakse sellest muutuks.

"Üldiselt on intressiturud ettearvamatud nagu aktsiaturudki ja ajalooliselt ei ole intressimääradega spekuleerimine klientidele väga edu toonud, kuna intressi fikseerimise vastu hakatakse huvi tundma alles siis, kui pakutavad fikseerimise määrad on juba kõrgemal tasemel," nentis Vatsel.