Eestis väljaõppel viibivad Ukraina suurtükiväelased selgitasid kolmapäeval, et nad vajavad rohkem laskemoona. Järgmisel nädalal kohtuvad Euroopa Liidu kaitseministrid ning arutavad Eesti algatust saata miljon suurtükimürsku Ukrainale. Sellest rääkis kaitseminister Hanno Pevkur neljapäeval Tartus Rootsi kaitseminister Pål Jonsoniga

"Kuna Rootsi on eesistuja praegu, siis me väga sooviksime, et Rootsi võtaks seda väga tõsiselt, et nende eesistumise ajal tuleks juba poliitiline otsus ära. Mõte on väga lihtne. Punkt üks: selleks tuleb uus raha. Punkt kaks: sinna kaasatakse Euroopa tööstused, et suurendada Euroopa tööstuste võimet. Ja punkt kolm: seda tuleb hästi kiiresti teha," lausus Pevkur.

Suurtükimürske toodab Euroopa Liidus pool tosinat riiki. Arvestades Ukraina relvastust, kulub ära ka Nõukogude süsteemidele sobiv 152- ja 122-millimeetrine laskemoon.

Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar ütles, et seda toodab Serbia. 155-millimeetrist NATO suurtükimoona toodab Euroopa Liit praegu alla poole miljoni mürsu aastas. Enamus sellest on tellimustega juba kaetud. Aga midagi pole võimatu, kui Euroopa riigid laskemoonatootjatele kõlisevat näitavad, ütles Saar.

"Kui see neli miljardit eurot sinna turule paisata ja tekitada motivatsioon, küll siis ettevõtjad leiavad lahenduse, kuidas see suhteliselt kiiresti tarnida. Eriti, kui sellel rahal oleks juures mingisugune ajakriteerium. Näiteks selline, et lepingutest aasta ja peale seda minnakse ka väljapoole Euroopa Liitu  ja väljapoole üldse Euroopat tarnijate juurde," rääkis Saar.

Väljaspool Euroopat on tootmisvõimsused suuremad, ütles Saar, tuues näiteks Lõuna-Korea ja Lõuna Aafrika vabariigi, mis küll Ukrainasse ei tarni. Sellegipoolest oleks aastaga miljoni mürsu valmistamine võimalik, kui tootjad fakti ette seada.