Sõja 373. päev: Bahmutis käivad lahingud, Ukraina väed lasid õhku raudteesilla
Moskva oblastis Kolomnas oli neljapäeva õhtul kuulda plahvatust, mille asjaolusid veel uuritakse. Valge Maja teatab reedel uuest Ukraina abipaketist, millega antakse Ukrainale uut laskemoona. Euroopa Liit kavatseb osta Ukrainale lähinädalatel miljardi euro eest 155 mm kaliibriga suurtükimoona.
Oluline 3. märtsil kell 22.00:
- Ukraina kohus mõistis süüdi tsiviiltaristut pommitanud Vene piloodi;
- Ukraina politsei: Vene väed hävitasid olulise Bahmuti silla;
- Prigožini väitel on Bahmut ümber piiratud ning ukrainlastel on ainult üks taganemistee;
- FT: Euroopa Liit kavatseb lähinädalatel miljardi eest osta Ukrainale laskemoona;
- CNN: Vene piinakambrid okupeeritud aladel olid ette planeeritud;
- Valge Maja teatab reedel uuest Ukraina abipaketist;
- Moskva oblastis Kolomnas oli neljapäeva õhtul kuulda plahvatust;
- Venemaa kritiseeris taas Musta mere viljakokkulepet;
- Danilov: Venemaa on Bahmuti rünnates kaotanud seitse korda rohkem sõdureid;
- Vastupanukeskus: okupatsioonivõimud pole Zaporižžja oblastis inimestele palku välja maksnud;
- Briti luure: Venemaa turundab välismaal relvasüsteeme, mida ei suuda enda armeele toota;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 765 sõdurit ja 15 jalaväe lahingumasinat.
Biden ja Scholz lubasid koos Ukraina toetamist jätkata
USA ja Saksamaa liiguvad Ukraina toetamisel külg-külje kõrval, ütles USA president Joe Biden, kui kohtus Valges Majas Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
Scholzi sõnul on tähtis saata sõnum, et liitlased toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja.
Biden tunnustas Scholzi otsust suurendada Saksamaa kaitsekulutusi.
Bideni sõnul teevad USA ja Saksamaa NATO liitlastena alliansi tugevamaks.
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre'i sõnul oli Bideni ja Scholzi kohtumine võimalus arutada koostööd Ukraina asjus.
USA annab Ukrainale sõjalist abi 400 miljoni dollari ulatuses
USA teatas reedel 400 miljoni dollari suurusest sõjalisest toetusest Ukrainale. Uus abipakett sisaldab laskemoona ja taktikalisi sildu tankide ja soomusmasinate transportimise jaoks, vahendas Reuters.
"Sellised sillad on hädavajalikud. Need võimaldavad soomusmasinatel ületada kitsaid jõgesid ja kraave. Oluline on see, et need sillad on kriitilise tähtsusega pealetungide läbiviimise jaoks. See näitab, et USA valmistab Ukrainat ette pealetungiks," ütles mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) analüütik Jack Watling.
Kiiev: Venemaa paiskas Bahmuti ümbrusesse oma kõige kogenumad üksused
Ukraina sõjaväe teatel käivad Bahmutis ägedad lahingud ning Venemaa viis sinna oma kõige kogenumad üksused, vahendas CNN.
"Vene okupandid saatsid linna vallutama Wagneri ja regulaararmee kõige kogenumad võitlejad. Linnas ja selle ümbruses käivad ägedad lahingud," teatasid Ukraina maaväed. Hiljuti käis Bahmuti ümbruses ka maavägede juht Oleksandr Sõrskõi, vahendas CNN.
CNN: Ukraina väed lasid Bahmutis õhku raudteesilla
Ukraina väed lasid Bahmutis õhku raudteesilla, teatas USA telekanal CNN.
Linnas tegutsev 46. brigaad teatas aga, et sild oli juba varem kasutuskõlbmatu.
"Sild, mida praegu näidatakse meie lahkumise tõestuseks, see lasti juba ammu õhku. Need, kes on Bahmutis, teavad seda. Ärge levitage paanikat. Jah, seal saab ilma sillata minna üle jõe," teatasid sõdurid.
Ukraina teatas, et riigi väed tulistasid Donetski oblastis alla Vene sõjalennuki
Ukraina õhuvägi teatas sotsiaalmeedias, et tulistas Donetski oblastis alla Venemaa sõjalennuki Su-34, vahendas CNN.
Ametlikud andmed: Vene nafta- ja gaasi tulud vähenesid veebruaris ligi poole võrra
Venemaa rahandusministeerium teatas reedel, et riigi nafta- ja gaasi tulud langesid veebruaris 46 protsenti ehk 6,91 miljardi dollarini, vahendas Bloomberg.
Ukraina kohus mõistis süüdi tsiviiltaristut pommitanud Vene piloodi
Ukraina kohus mõistis tsiviiltaristu pommitamises süüdi Vene piloodi, kes rikkus kohtu hinnangul sõjaseaduseid ja -kombeid. Piloodile mõisteti 12 aastat vangistust. Kohtuotsusele eelnes Su-34 lennuki alla tulistamine eelmise aasta 6. märtsil, peale mida peeti selle piloot maa peal kinni.
Juurdluse käigus selgus, et selle lennuki piloot oli 2022. aasta märtsis saanud käsu rünnata Harkivi oblasti ja linna raadio- ja teleülekande jaamu, mille mees käsu ebaseaduslikkusest hoolimata täitis, vahendas BBC. Vene uudisteagentuuri Tassi teatel on tegu major Aleksander Krasnojartseviga.
Ukraina politsei: Vene väed hävitasid olulise Bahmuti silla
Vene väed hävitasid öösel silla, mis ühendas Bahmuti linna lähedalasuva Hromove külaga, teatas Donetski oblasti politsei. Eraldiseisvalt kinnitas silla hävingut CNN-le üks Ukraina eriüksuslane, kelle sõnul ründasid Vene väed silda raketiga.
Konstantinõvka linna politsei ütles CNN-ile, et nad loodavad hävitatud silla lähipäevil taastada, kuna see on tsiviilisikute Bahmutist välja viimiseks ja laskemoona juurde toomiseks ülioluline. Konkreetne sild oli ka viimane varustustee Bahmuti ja Tšassiv Jari vahel.
Prigožini väitel on Bahmut ümber piiratud ning ukrainlastel on ainult üks taganemistee
Reede hommikul postitati Telegrami Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožini teade, milles Prigožin kutsub üles Ukraina president Volodõmõr Zelenskit oma vägesid Bahmutist välja tõmbama.
Jevgeni Prigožini väitel on Bahmut ümber piiratud ning ukrainlaste jaoks on ainult üks taganemistee jäänud.
FT: Euroopa Liit kavatseb lähinädalatel miljardi eest osta Ukrainale laskemoona
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani, toetavad Ukrainale ühiselt laskemoona ostmist, kinnitasid allikad The Financial Timesile. Lehega jagatud dokumendi kohaselt tellitaks 155 mm kaliibriga suurtükimoona ühe miljardi euro eest Euroopa rahurahastu kaudu.
Taani ei olnud pikalt Euroopa Liidu kaitsekoostöö osaline ning liitus sellega alles 2022. aasta suvel.
Allika kinnitusel liigub laskemoona soetamise protsess nüüd kiirelt edasi lähipäevadel, -nädalatel ning -kuudel. Euroopa Liidus on 12 laskemoona tootvat ettevõtet, mis toodavad 155 mm kaliibriga suurtükimoona. Samuti toodab seda moona EL-i mitte kuuluv Norra.
Euroopa Liidu kaitseministrid arutavad suurtükimoona ühishanke üksikasjade üle järgmisel nädalal. Euroopa Liidu poliitilisi liidreid koondav Ülemkogu kohtub 23. ja 24. märtsil.
Venemaa kasutab Ukraina vägede vastu hinnanguliselt neli korda rohkem suurtükimoona kui Ukraina väed Vene vägede vastu.
Ukraina peastaap: Vene väed sundisid 200 inimest kodudest ära, et majutada sinna Vene sõdurid
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene väed sundinud ligikaudu 200 inimest lahkuma okupeeritud Hersoni oblastist Boivoves. Minema sunnitud inimeste elamutesse majutati Vene sõdurid.
Samuti olevat Vene väed hakanud rüüstama Zaporižžja oblastis nende inimeste vara, kes on keeldunud Vene passist. Näiteks on neilt konfiskeeritud autod.
CNN: Vene piinakambrid okupeeritud aladel olid ette planeeritud
Ukraina prokuratuuri abistavad Ukraina advokaadid koos rahvusvaheliste partneritega on tuvastanud, et Venemaa rajas okupeeritud Hersonis ja teistes okupeeritud aladel ettekavatsetult piinakambreid ukrainlaste mahasurumiseks.
Ühisjuurdlust toetava Mobile Justice Teami meeskond tuvastas, et okupatsiooni all olnud aladel on Vene okupatsioonivõimude esimeseks ülesandeks leida üles inimesed, kes on vaja ära tappa. Selleks on enamasti kohaliku kogukonna juhid ning isikud, kes suudaksid kultuuriliselt okupatsioonile vastu seista.
Teises etapis järgneb filtratsiooniprotsess, mille käigus on jälgimise all kõik isikud, kes võisid olla seotud endiste kogukonnajuhtidega. Need, kes olid seotud või tegelesid vastupanutegevusega, saadetakse kas Venemaale või neid piinatakse kinnipidamisasutustes okupeeritud aladel.
Mobile Justice Teami meeskonna juht Wayne Jordash selgitas CNN-le, et okupatsiooni kolmandas staadiumis on eesmärgiks Ukraina identiteedi hävitamine, mille tarbeks eemaldatakse koolidest Ukraina õppekava ning konfiskeeritakse kõik Ukraina sümboolikaga esemed.
Valge Maja teatab reedel uuest Ukraina abipaketist
USA valitsus teatab sel reedel uuest Ukrainale mõeldud sõjalise abi paketist, kinnitas neljapäeval USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Kirby. Kirby sõnul on abipaketis laskemoona juba varem Ukrainale antud relvasüsteemide tarbeks, mis tähendab muuhulgas täiendavaid HIMARS-i rakette.
Moskva oblastis Kolomnas oli neljapäeva õhtul kuulda plahvatust
Neljapäeva õhtul 21.30 paiku oli Kolomna lähistel kuulda plahvatust, vahendas Meduza Vene allikaid. Plahvatusest levivad sotsiaalmeedias ka mitmed videoklipid.
Kolomna administratsioon ütles Ria Novostile, et kohalikud päästeteenistused on sündmuskohale saadetud, kuid võimud pole toimunu detaile veel selgitanud.
Teisipäeval, 28. veebruaril, kukkus Moskva oblastis ühe Gazpromi rajatise lähedal alla droon. Esmaspäeval ja teisipäeval toimus mitmel pool Venemaal mitmeid droonirünnakuid, mille tõenäoliselt tegi Ukraina.
Kolomnas asub ka KB Mašinostriojenija ehk KBM, mis on oluline Vene raketiteaduse uurimiskeskus. Pole veel teada, kas see võis olla droonirünnaku sihtmärk või kas plahvatuse põhjustas üldse ründedroon.
Venemaa kritiseeris taas Musta mere viljakokkulepet
Vene välisministeerium teatas, et Musta mere viljakokkulepe ei tööta ning Ukraina on nende sõnul väidetavalt blokeerinud Togliatti-Odessa lämmastikutoru taas tööle panekut. Venemaa väitel ei järgi lääneriigid Musta mere viljakokkuleppe memorandumit. USA välisminister Antony Blinken samas süüdistas Moskvat viljalaevade kontrollimise sihipärases aeglustamises, mis on tekitanud laevajärjekorra.
Vene välisministeeriumi väitel ei saada Ukraina enda vilja arengumaadele. Seda on Venemaa ka varem väitnud. Venemaad häirib ka asjaolu, et nende enda põllumajandusekspordis ei olevat progressi olnud.
Musta mere viljakokkuleppe lõppeb 18. märtsil kui ükski osapool pole vastu selle pikendamisele. Venemaa kritiseeris kokkulepet ka eelmise aasta novembris kui toimus eelmine pikendamine.
Vene välisministeerium ütles kolmapäeval, et Venemaa nõustub kokkuleppe pikendamisega ainult sel juhul kui ka Venemaa enda põllumajandussaadusi arvesse võetakse. Kuigi vene põllumajandussektor pole otseselt lääneriikide sanktsioonide sihiks olnud, siis on Moskva väitel sanktsioonid mõjutanud maksevahendeid ja kindlustust, mis tekitavad Vene ekspordile lisabarjääri, vahendas Reuters.
Danilov: Venemaa on Bahmuti rünnates kaotanud seitse korda rohkem sõdureid
Ukraina julgeolekunõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul on Vene vägede kaotused Bahmuti rünnates ligikaudu seitse korda rohkem kui ukrainlastel, vahendas New Voice of Ukraine.
Ukraina kaitseministeerium teatas nädala alguses, et Bahmuti kaitsele saadeti täiendavad üksused. Seega on Bahmuti hoidmine sõjaline, mitte poliitiline otsus.
Vastupanukeskus: okupatsioonivõimud pole Zaporižžja oblastis inimestele palka välja maksnud
Ukraina rahvusliku vastupanu keskuse teatel pole Vene okupatsioonivõimud Zaporižžja avaliku sektori töötajatele viimased kaks kuud palka välja maksnud. See tähendab, et okupatsiooni alla jäänud õpetajad, arstid, raudteelised ja postimehed ei selle aja jooksul palka saanud.
Keskus rõhutas lisaks, et alates märtsist muutsid Vene okupatsioonivõimud sotsiaaltoetuste välja maksmise põhimõtteid, mille kohaselt maksete tegemise eelduseks on Vene passi olemasolu.
Briti luure: Venemaa turundab välismaal relvasüsteeme, mida ei suuda enda armeele toota
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi reede hommikul oma rindeülevaates esile, et hoolimata sõjast Ukrainas turundavad Vene sõjatööstuse ettevõtted välismaal enda toodetud tehnikat. Üks selliselt turundatud süsteem on Arena-E aktiivkaitsesüsteem, mis on mõeldud soomukute kaitseks.
Britid juhivad tähelepanu, et Arena-E süsteeme pole nähtud Venemaa enda sõjatehnika peal Ukrainas, kus Vene väed on hinnanguliselt kaotanud üle 5000 ühiku soomusmasinaid. See tuleneb tõenäoliselt Venemaa suutmatusest toota kõrgtehnoloogilisi süsteeme suures mahus ning seda probleemi süvendavad lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 765 sõdurit ja 15 jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 151370 (võrdlus eelmise päevaga + 765);
- tankid 3405 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 6673 (+15);
- lennukid 301 (+1);
- kopterid 289 (+1);
- suurtükisüsteemid 2402 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 484 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 247 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2061 (+3)
- tiibraketid 873 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5281 (+17);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 230 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: CNN/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda
