Kagu-Eestis talv kestab ja talvenautlejaid on küllaga. Kütioru keskuses on põhiliseks sõiduvahendiks ikka mäesuusk, mis on toonud liikumise juurde palju koolinoori.

"Ma olen kaks päeva olnud. Ühel päeval võtsin suusad ja teisel päeval võtsin laua," rääkis Saskia Klooster.

"Kaks varianti ongi – kas suusatamine või soojamaareis," ütles Kristi Jeenas.

"Siin on igale maitsele oma mägi – kes tahab hüpata, see hüppab, kes tahab toru peal sõita, sõidab toru peal," sõnas Andres Toode.

80 protsenti suusakeskuse külastajatest ongi noorukid, kes jõuavad Kütiorgu üle Eesti läbi suusakeskuse loodud kooliprogrammi, mis võimaldab noortel luua mäesuusatamisega sinasõprust.

"Kohe tunda on, et neid tuleb autodega hommikust õhtuni. Lapsevanemad toovad ja tulevad õhtul järele. Meil osad osanikud nimetavad, et me oleme nagu lapsehoidjad, et tuuakse meile lapsed hoidu siia päevaks," rääkis Kütioru keskuse juhatuse liige Imre Viilukas.

Kümmekond kilomeetrit eemal asuvas Haanjas nautis aga häid lumeolusid Oskar Trumm, kes sõidab murdmaad.

"Äge on sõita ja nautida seda. Haanja rajad on väga ägedad. Laskumised on ägedad ja tõusud on ägedad," kirjeldas ta.

Samal ajal kui ühed naudivad häid lumeolusid, käivad Haanjas suured ettevalmistused laupäeval toimuvaks Haanja maratoniks. Rajameister Timo Palo valmistas ette kurikuulsat Mõrvari tõusu nime kandvat raja kõige raskemat osa.

"See on selline, et siin tõesti võetakse suusatajast viimane ära nagu Haanja radadel ja selle tõusuga on niimoodi, et selle tõusu nurk on juba nii järsk, et üldjuhul me traktoriga siit üles ei saa. Meil on spetsiaalne ümbersõit tehtud, et me saaks siit alla sõita ja sõidame teda tagurpidi," selgitas Palo.

Geograafi haridusega Palo oskab selgitada, miks Haanja kõrgustikul saab talverõõme nautida ka siis, kui mujal koidab juba kevad.

"Arvaku teised, mida tahavad, aga me ütleme siin, et me elame mägedes ja elamegi päriselt mägedes. See 200 meetrit siin, mis seda erinevust annab paljude Eesti paikadega võrreldes, on määrav. Selles mõttes, et Haanja kogub oma lume talve peale ja kevadeks on Haanjas selgelt kõige rohkem lund, sest siin ei sula see ära nii nagu mujal," selgitas Palo.

Tema julgeb arvata, et kui just väga sooja kevadet ei tule, saab Haanja kõrgustikul talverõõme nautida aprilli keskpaigani.