Türgi opositsioon ei suutnud ühises presidendikandidaadis kokku leppida

Türgi opositsioon ei suutnud kokku leppida ühises kandidaadis Tayyp Erdoğani vastu maikuistel valimistel.
Türgi opositsiooniliit lagunes pärast seda, kui üks liidritest keeldus toetamast ühist kandidaati president Tayyip Erdoğani vastu maikuistel valimistel.
Türgi killustunud poliitiline opositsioon ei ole suutnud kandidaadis kokku leppida juba üle aasta.
Neljapäeval kogunesid kuue opositsioonipartei liidrid taas arutama, keda 14. mail valimistel Tayyp Erdoğani vastu välja panna.
Viis erakonda toetasid Kemal Kilicdaroglut, endist riigiametnikku, kes juhib Türgi peamist ilmalikku parteid.
Natsionalistliku IYI ehk tõlkes Hea partei juht Meral Aksener on Kilicdaroglu vastu ja pakkus selle asemel välja Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu ja Ankara linnapea Mansur Yavasti nimed. Mõlemad Vabariiklikust Rahvaparteist CHP. Akseneri sõnul näitavat arvamusküsitlused, et emb-kumb võidaks Erdoğani vastu suure ülekaaluga. Osav oraator Aksener on üks väheseid sisepoliitikas silmapaistvaid naisi.
Oma võiduvõimaluste maksimeerimiseks peab opositsioon aga erimeelsused kõrvale jätma. 2019. aastal seda suudeti. Toona võitis opositsioon linnapea koha Istanbulis, Ankaras ja Izmiris.
Akseneri esitatud needsamad Istanbuli ja Ankara linnapea nimed lükati nõupidamisel tagasi ja see viis positsiooni lõhki. Tema IYI partei astus opositsiooniliidust välja.
Meral Aksener ütles, et opositsiooniliit ei peegelda enam rahvuslikku tahet. Ta süüdistas samal ajal Kilicdaroglut isiklike ambitsioonide edendamises riigi huvide ees.
Nüüd viieliikmeliseks jäänud opositsiooniliit leppis siiski kokku Kilicdaroglu kandidatuuris. Tõsi, ta pole siiani võitnud ühtegi valimist.
Opositsioon ei ole kaks aastakümmet suutnud Erdoğanile tõsist väljakutset esitada. Nüüd oleks see võimalus kuna Erdoğani populaarsus on elatuskalliduse kriisis langenud, pluss veel eelmisel kuul toimunud maavärinaid, milles hukkus Türgis vähemalt 45 000 inimest ja kus valitsust süüdistati aeglases reageerimises.
Reedene küsitlus näitas, et Erdoğan ja tema AK partei on siiski toetuse säilitanud, kuigi jaanuariga võrrledes on see oluliselt vähenenud.
Purunenud opositsioon talle vastu ei saa. Neli selle liikmesparteid – välja arvatud CHP ja Hea erakond – koguvad kumbki vaid umbes ühe protsendi häältest.
Ja ega ka opositsioonil pole plaani maavärinast taastumiseks.
Valmiste võitmiseks peab koguma üle 50 protsendi häältest, kui nii ei lähe, toimub teine voor, mis opositsioonipoliitikute hinnangul võib tugevdada toetust Erdoğani-vastasele kandidaadile.
Toimetaja: Barbara Oja