Metsola: Ukraina EL-i liikmesuse kõnelused võiks sel aastal alata
Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola hinnangul võiks Ukraina läbirääkimised Euroopa Liitu astumiseks alata sel aastal.
"Ma loodan, et liitumiskõnelused saavad sel aastal alata. Ukraina tulevik on Euroopa Liidus," ütles Metsola laupäeval visiidil Ukrianasse Lvivi.
Brüssel andis Ukrainale ametliku kandidaatriigi staatuse eelmise aasta juunis ehk neli kuud pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust. Euroopa Liiduga liitumise protsess võtab aga tavaliselt aega mitu aastat.
Lõplik otsus sõltub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustest, kellest mõni on skeptiline selle suhtes, et Ukraina suudab kiiresti sõjast taastuda ning täide viia vajalikud demokraatlikud ja korruptsioonivastased reformid, mis liikmesuseks vaja teha.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga Lvivis kohtunud Metsola on aga optimistlik.
"Tempo, millega Ukraina ülemraada ja valitsus Euroopa Liidu taotlusega edusamme teevad, avaldab mulle muljet," ütles ta.
Zelenski tänas Metsolat Euroopa Parlamendi toetuse eest. "Ukraina eesmärk on jõuda Euroopa Komisjoni soovituste rakendamisega võimalikult kiiresti lõpule ja alustada Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisi juba tänavu," rääkis Zelenski.
Kui ametlikud läbirääkimised algavad, peab Euroopa Komisjon hindama, kas Kiiev on täitnud EL-i liikmesuse kriteeriumid heas valitsemistavas, demokraatlikes vabadustes ning õigusriigi põhimõtetes. Seejärel teatab Komisjon oma arvamuse.
Pärast seda otsustavad EL-i liikmesriikide valitsused, kas ja millal Ukraina liitu vastu võtta.
Protsess on sageli võtnud aega üle viie aasta ning mõne kandiaatriigi, näiteks Türgi ja Lääne-Balkani riikide puhul on see peatunud.
Metsola kutsus visiidi käigus rahvusvahelist üldsust üles leidma viisi, kuidas luua sõjakuritegude tribunali Venemaa üle. Metsola sõnul peavad sõjakurjategijad oma tegude eest vastutust kandma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui me ei leia juriidilist lahendust, ja siinkohal räägin juristina, siis oleme Ukrainat alt vedanud. Ja mitte üksnes Ukrainat, vaid kõiki maailmas, kes tahavad tagada, et kui agressioonikuritegusid pannakse toime meie Euroopa territooriumil, siis peetakse nende üle kohut," rääkis ta.
"ÜRO peab olema kaasatud. Rahvusvaheline kriminaalkohus on esitanud mitu ideed. Endiselt on vastamata küsimus, kuidas korraldada õiguste loovutamine või puutumatuse äravõtmine. Kui saame selle tõkke ületatud, siis saame edasi liikuda. Ainuke asi, mida ma ei taha, on see, et jääme tõkkesse kinni ja siis oleme jälle järgmisel konverentsil ja me ei ole ikka veel lahendust leidnud," lisas ta.
Ukrainas kestab kolm päeva rahvusvaheline konverents, kus arutatakse tribunali loomist.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: The Guardian