Rändevood Euroopasse on taas hoogustumas ning kahjuks on suure õnne otsijate saatus traagiline. 26. veebruaril uppus Itaalia poole teel olnud alus, milles suri vähemalt 64 inimest.

Paljud neist olid maksnud puupaadiga üle vahemere sõitmise eest kuni 8000 eurot, mis isegi paljudele n-ö rikastele eurooplastele käiks üle jõu. Ent need, kes Itaalias, Kreekas või mujal Vahemere ääres maabuvad liiguvad esmajoones Kesk-Euroopa suunas. Ja siingi pole saatus nende vastu armuline, sest näiteks Brüsseli varjupaiga taotlejate vastuvõtukeskustes ruumi enam ei ole.

Brüsseli kesklinnas asuvas telklas elavad ainult noored mehed. Selle põhjuseks on asjaolu, et vastuvõtukeskusesse võetakse esmajärjekorras naisi, lapsi ja riskirühmasid. Ning need, kes sealt üle jäävad, peavadki elama sellistes oludes.

Üks põgenik Palestiinast Omar ütles, et elan juba kaks kuud külmas telgis ilma elektri, pesemisvõimaluse ja toiduta.

Teine põgenik Sierra Leonest lisas, et põgenikud soovivad saada abi valitsuselt.

Organisatsiooni Piirideta Arstid esindaja David Vogel rääkis, millega põgenikud peavad hakkama saama. "Nägime, et alguses elasid inimesed täiesti ebaväärikates oludes. Esimene asi oli siia panna joogivesi ja tualetid. Et inimestel oleks ligipääs vähemalt baashügieenile. Pakume ka meditsiinilist abi. Käime siin kord nädalas õdede ja arstidega, et saada ülevaade. Kõige hullemad juhtumid saadame haiglasse. Pakume ka esmaabi," rääkis Vogel.

Kuid pika teekonna läbi teinud ja nüüd tänaval elavatel inimestel läheb vaja ka teistsugust abi.

"Suur osa neist on läbinud pikka ja vägivaldse teekonna puuduses. Kui nad Belgiasse jõuavad, siis ootavad nad mingid turvalist kohta, et puhata ja rahvusvahelist kaitset taotleda. Aga nemad on lihtsalt tänaval koos vägivallaga ja teadmatusega, kus nad homme ööbivad, süüa saavad või arstiabi saavad. Seega psühholoogiline olukord on ka väga halb. Seepärast pakub Piirideta Arstid migrantidele ka psühholoogilist abi," lisas Vogel.

Brüsseli migrantidega tegelev organisatsioon Fedasil ei jaga praegu meediale kommentaare kujunenud olukorra kohta. Nad on meedia küsimustest lihtsalt üle ujutatud. Ent teadaolevalt elab telkides ligi 200 inimest ning kogu Brüsseli linna peale ligikaudu 3000 inimest, kes elavad tänaval või mahajäetud majades. Neile on appi tulnud isegi Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni kõneisik Anita Hipper ütles, et see näitab olukorda selle vastuvõtukeskuse juures, aga mitte ainult. "See näitab, et liikmesriikide ees on tõsised väljakutsed migratsiooni haldamisel. Belgia ametivõimud töötavad lahenduste kallal ja Komisjon aitab neid operatiivselt. Teeme seda läbi oma agentuuride, näiteks asüüliagentuuri, mis pakub nii operatiiv- kui ka finantsabi Belgia võimudele," rääkis Hipper.

Euroopa Komisjon kõneisiku sõnul on vaja tegutseda nii konkreetse probleemidega Vahemerel, aga ka Euroopa rändepakti heaks kiitmisega. Komisjon käis selle välja juba 2020. aasta septembris ja loodab heakskiidu saada järgmise aasta veebruariks.

"Me peame oma pingutusi kahekordistama, nagu Komisjoni president on öelnud, et leida tulemus pakti osas, mis on pikaajaline ja kõikehõlmav seadusandlik lahendus," lisas Hipper.

Pakt näeks ette selgemaid reegleid kuidas inimesi Euroopa Liidus ümber jaotada. Ja sellepärast suur osa riike ei soovigi, et selle arutelu kuskile üldse jõuaks.

Euroopa piiriküsimustega tegeleva Frontexi asejuhi Uku Särekanno sõnul on peale Covidi lõppu ka rändekanalid uuesti liikuma hakanud ja seda on ka numbrites näha.

"Eelmisel aastal esitati Euroopa Liidus kokku peaaegu miljon varjupaigataotlust. Ja me ei räägi siin ukrainlastest, vaid  teistest kolmandate riikide kodanikest. See näitab, et surve Euroopale on kasvanud," ütles Särekanno.