Marti Soosaar esitas ise sooviavalduse roheliste juhatuse liikme kohalt lahkumiseks ja soovitas seda kogu juhatusel teha. Tema sõnul ei tähenda see, et samad juhatuse liikmed uude juhatusse kandideerida ei tohiks.

"Meie tulemused riigikogu valimistel olid vähemalt kaks korda kehvemad, kui olid meie reitingud või eelmise aasta tulemused. Rääkimata sellest, et nendegi suhteliselt tagasihoidlike numbrite saavutamine poleks meile kohtasid riigikogus ega seda rohelist muutust ühiskonnas taganud, mida me tegelikult soovime näha. Põhjuseid, miks me kaotasime oli loomulikult mitmeid ja mõni neist ei sõltunud ka ainult meist. Küll aga on aus öelda, et suurimaks põhjuseks olid siiski need vajalikud asjad, mis me ise tegemata jätsime ja järgmiseks ehk need, mis me valesti tegime," märkis Soosaar erakonnakaaslastele saadetud kirjas.

Soosaar kirjutas oma blogis ka põhjalikuma analüüsi, miks rohelised valimistel põrusid ning tõi välja välised tegurid ja selle, mida rohelised ise valesti tegid.

Väliste teguritena tõi ta välja, et Ukraina sõja ning pöörase inflatsiooni kõrval oli tellimus rohelistele teemadele pigem õhuke. Teisena tõi ta välja Reformierakonna ja EKRE vastasseisu, mis puhuti üheltpoolt kunstlikult suureks ja teisalt üritas suur hulk inimesi taktikalist hääletamist, millest Soosaare hinnangul võitsid eeskätt Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid, aga kaotasid rohelised ja Parempoolsed. Kolmanda välise tegurina tõi ta välja suurema valimisaktiivsuse, mis töötas rohkem nende erakondade kasuks, kes olid suure vastasseisu keskmes.

Roheliste enda vead

Roheliste enda vigadena tõi ta välja, et kampaaniat alustati liiga hilja. "Terve kampaania ajal püüdsime me taksoga sõitvale rongile järele jõuda järgmisesse jaama, et siis avastada, et rong pani meie nina ees uksed kinni. Pidime uuesti taksosse hüppama ja jälle järgmisse jaama järele kihutama."

Teiseks kaotasid rohelised teistele erakondadele mitu tugevat kandidaati, kuigi nende mõtteviis oli rohelistele lähedane. "Kaotasime ise tuhandeid hääli, mille said endale konkurendid ehk see oli topeltkaotus meile."

Kolmandaks anti valijatele vale signaal jutuga, et tegelikult valmistuvad rohelised 2027. aasta valimisteks.

Neljanda veana tõi ta välja liiga lühikese valimisnimekirja (58 kandidaati, täisnimekiri olnuks 125 - toim). "Valija vaatas, et erakonnal puudub ambitsioon riigikokku saada, lisaks jäime debattidest välja, kus enda vaateid tutvustada."

Soosaar avaldas lootust, et suur osa roheliste tiimist leiab motivatsiooni jätkata ja õppida valimistel saadud kogemusest. 

"Ma kuulsin ülipalju, kuidas inimesed tegelikult märkavad ja hindavad meie tegevust ja olemasolu. Ootamatult paljude jaoks oleme tõusnud teiseks-kolmandaks valikuks. Väga palju oli neid, kes "põhimõtteliselt toetavad meid, aga sel korral on oluline teisiti valida"," märkis Soosaar.

Ta lisas, et teeb ettepaneku tänasele roheliste juhatusele in corpore tagasi astuda ja üldkoosolekult ca kahe-kolme kuu jooksul jätkamiseks uus mandaat küsida.

"Ja võib olla ka mõned väsinumad liikmed välja vahetada. Mida varem uuele juhatusele mandaadi saame, seda parem eurovalimisi silmas pidades," leidis Soosaar.

Kaasik: jätkama peaks suuremate muudatusteta

Roheliste juhatuse liige Piret Räni ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et Roheliste juhatus koguneb järgmisel nädalal ja juhatuse koosseisu enne seda ei kommenteeri. Ta lisas siiski, et Roheliste soov on saada 2027. aastal kindlasti riigikokku.

Roheliste kaasesimees, Marko Kaasik avaldas aga soovi jätkata ilma suuremate muutusteta. Hääletas ju tema sõnul erakonna poolt siiski mitutuhat inimest – kui täpne olla, siis ligi 5900 valijat.

"Loomulikult igal ühel on oma voli ise otsustada, kas ta jätkab või ei jätka. Euroopa Parlamendi valimised, seal on olukord hoopis teistsugune, võrreldes sellega, mis meil riigikogu valimistel on ja meil on seal uued võimalused päris kindlasti," sõnas Kaasik.

Kaasik lisas, et valijad hääletasid seekord taktikaliselt ja see rohelistele edu ei toonudki.

Samas on pühenduvaid palgalisi inimesi erakonnal keeruline värvata, sest valimistulemus jättis Rohelised endiselt riigieelarvelisest toetusest ilma. Kaasiku sõnul on erakonna majanduslik seis stabiilne, kuid mitte hea.

"Me saame hakkama selle rahaga, mis meil on, mida maksavad meie liikmed liikmemaksu ja annetustena," sõnas Kaasik.

Roheliste juhatus ja valimistulemus

Roheliste juhatusse kuuluvad praegu Johanna Maria Tõugu (kaasjuht), Marko Kaasik (kaasjuht), Liina Freivald, Kaspar Kurve, Piret Räni, Aleksander Laane, Helina Tilk, Timur Sagitov ja Marti Soosaar.

Rohelised said äsja lõppenud riigikogu valimistel üle Eesti kokku 5886 häält ehk võrdlusena näiteks 86 häält vähem kui sai keskerakondlane Lauri Laats Mustamäel ja Nõmmel üksinda. Roheliste nimekirjas kandideeris 58 inimest.

Piltlikult öeldes tõi iga Roheliste kandidaat erakonnale keskmiselt 100 häält, samas kui viimasena valimiskünnise ületanud Isamaal oli see näitaja 400.

Roheliste 1,0 protsenti toetust oli ka väiksem kui nende toetus nelja aasta eest (1,8 protsenti) ja see jättis nad ilma ka minimaalsest riigieelarvelisest toetusest 30 000 eurot aastas. Seda saavad parteid, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid said toetust kahe ja kolme protsendi vahel. Nende valimiste järel olid sellisteks parteideks Parempoolsed ja Ühendatud Vasakpartei.

Äriregistri andmetel kuulub Erakonna Eestimaa Rohelised ridadesse 850 liiget.