Kuidas üldjoontes erakonnas valimistulemustega rahule jäite?

Valimiste plusspoolele Parempoolsete jaoks jäävad kindlasti esiteks see, et erakond tuli nende valimistega pildile ja oli kogu kampaania ajal nähtav avalikkuse jaoks. Et meist kui maailmavaatelisest erakonnast saadakse aru.

Meie seisukohad võivad inimestele meeldida või mitte meeldida, kuid Parempoolsed ei ole laialivalguvad. Ma arvan, et see on meie jaoks peamine positiivne tulemus nendelt valimistelt.

Peamine teema, mille eest Parempoolsed seisid, oli majandus ehk korras riigirahandus ning majanduse kasvule pööramine. Tulemused näitasid, et see teema ei olnud seekord esmane piisava hulga valijate jaoks. Seetõttu ka paljud inimesed ütlesid meile otse, et Parempoolsed seisavad õige asja eest, kuid hääletati mõnda teist erakonda ja muudel ajenditel.

Ja need teised erakonnad praegu koalitsioonikõnelustel arutavad justnimelt kokkuhoiukohtade ja kärpevõimaluste üle. Ehk siis teema üle, mida ainsana kampaaniates välja tõid Parempoolsed.

Jah. Nagu esimene valimistejärgne nädal näitab, siis nüüd, pärast valimisi, on tõepoolest majandusteema saanud teemaks number üks.

Parempoolsed ütlesid ainsana enne valimisi, et kes iganes hakkavad uut valitsust moodustama, peavad alustama kulude kärpimisest ja koostama negatiivse lisaeelarve. Me saame ju aru, et mitmed poliitikud ka teistest erakondadest mõistsid seda ka kampaania ajal, kuid enne valimisi aeti ümmargust udujuttu ja meelitati valijaid uute toetuste ja raha jagamise lubadustega.

Ma iseenesest tunnustaks Reformierakonda selle eest, et nüüd lõpuks ometi on numbritele otsa vaadatud ja arvutama hakatud. Kuid me ei tohi ära unustada, et vaid nädal aega tagasi lollitas seesama Reformierakond valijaid veel rahakülvi lubadustega.

Kas teie hinnangul võib Reformierakonna esimehe Kaja Kallase välja öeldud eesmärk nelja aastaga eelarve tasakaalu viia, jäädagi selliseks loosungiks, mida iga eelarveaasta alguses öeldakse?

Ma tahaks väga loota, et see nii ei ole.

Reformierakond on hoopis teises olukorras pärast riigikogu valimisi. Selles riigikogu koosseisus ei ole võimalik ilma Reformierakonnata ühtegi teist tõsiseltvõetavat koalitsiooni kokku panna. Ehk kui riigikogu eelmise koosseisu ajal Reformierakond tihti leidis vabandusi, miks ühte või teist otsust teha ei saa, kuna selleks ei olevat koalitsioonipartnerite nõusolekut, siis praeguses riigikogu koosseisus, ma näen, et Reformierakonnal on väga hea pinnas vastutustundlikku poliitikat ajada ja need otsused ellu viia. Nii et ma väga tahaks loota, et sellele valimiste järel välja käidud lubadusele riigieelarve tasakaalu viia leitakse ka kate ja see tehakse ära.

Sotsid vist selle kärpeõhinaga väga kaasa ei ole minemas.

Eks Reformierakonna ülesanne on valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi vedada ja selgitada partneritele, et antud majandusprognoosi olukorras teist teed ei ole. See tähendab seda, et tuleb kõikidel erakondadel, sealhulgas Reformierakonnal endal esimesena kõrvale panna valimiste eel jagatud uljad lubadused. Ma usun, et teised koalitsiooniläbirääkimistel osalevad partnerid vaatavad väga selgelt Reformierakonna pealt. See eeskuju näitamine, rahakülvist ja populismist loobumine peab tulema eeskätt Reformierakonna poole pealt. Siis on ka põhjust loota, et teised koalitsioonipartnerid sellega kaasa tulevad.

Eesti 200 tegi nüüd väga tubli tulemuse, sai riigikokku lausa 14 kohaga ja kohe sealt valitsuskoalitsioonikõnelustele. Kuidas selline otse valitsusse minek pikas perspektiivis ühele erakonnale ja tema toetusele mõjuda võib? Mis riskid siin on?

Eesti 200 jaoks olid need ju teised riigikogu valimised ja nende ridades on varem poliitikas osalenud inimesi. Nii et ma ei dramatiseeriks seda üle, et tegemist on uue erakonnaga. Pigem nende julgete otsuste vastuvõtmiseks ongi vaja inimesi kõrvalt laua taha.

Küll ma arvan, et Eesti 200 peamine väljakutse saab olema see, kuidas riigikokku ja valitsusse jõudnud inimesed ühtse meeskonnana tööle panna.

Erakond on siiani pigem hoidunud enda maailmavaate konkretiseerimisest. Nüüd seda enam teha ei saa, sest valitsusparteina tuleb iga päev hakata langetama poliitilisi valikuid, mis on maailmavaatelised. Eesti 200 edu sõltub sellest, kas nende erakond suudab ajada valitsuses olles ühtset ja selgelt mõistetavat poliitikat või mitte.

Kas Parempoolsed võtavad nüüd Eesti 200 kujunemise mõnes mõttes endale eeskujuks? Nendel esimesel korral ei õnnestunud riigikokku sisse saada, aga nüüd, mitte alla andes, organisatsiooni ehitades, tugevdades, õnnestus nelja aastaga ikkagi korralik tulemus teha ja parlamenti saada.

Parempoolsed pigem ajavad ikkagi oma asja ja käivad oma teed. Neid valimissituatsioone ei saa võrrelda. Need valimised, mis olid 2019. aastal, kus Eesti 200 parlamenti ei jõudnud ja tänavused valimised on kaks väga erinevat situatsiooni.

Parempoolsete erisus on just see, et me oleme algusest peale ehitanud maailmavaatelist erakonda, me ei ole taotlenud meeldivust kõikidele Eesti inimestele. Oleme arvestanud sellega, et olles maailmavaateliselt reljeefne, on võimalus leida nii toetajaid kui ka neid, kes meile oponeerivad. Aga tõsi on see, et erakond puhkuseplaane ei pea.

Mis on Parempoolsete järgmised sammud?

Juba selle nädala esmaspäeval kogunenud erakonna juhatus seadis lähema aja fookuseks erakonna piirkondlike organisatsioonide ülesehitamise. Augustikuus täitub aasta erakonna asutamisest ja me tahame selleks ajaks jõuda nii kaugele, et meie piirkondlikud organisatsioonid on tööle hakanud.

Lisaks tuleb mõelda järgmiste valimiste peale – nii europarlamendi kui ka kohalike valimiste peale ning loomulikult jätkata aktiivselt enda maailmavaate ja seisukohtade tutvustamist. See on ainus tee, kuidas endale poolehoidjaid leida.

Ütlesite, et olete määratlenud ennast rangelt maailmavaatelise erakonnana. Selles mõttes on teie väljavaade teatud mõttes piiratud. Nagu te ise ütlesite, et te kõigile meeldida ei saa. Kui kõrgeks te oma toetust, oma reitingut sellistes tingimustes peate reaalseks kasvatada?

Kindlasti meie pikemaajalisem siht on olla erakond, kes võiks riigikogu valimiste järel jõuda kolme tugevama sekka. Aga me anname endale aru, et see teekond võtab veel aega.

Kui me vaatame lõppenud riigikogu valimisi, siis vaatamata sellele, et valimiste eel oli palju temaatilisi debatte meedias, oli valimiste põhiteema siiski mitte maailmavaateline, vaid vastu hääletamine. Omamoodi oli tegemist protestivalimistega, hääletati populismi, äärmusluse, rahva lõhestamise ja labasuste vastu.

Ma tahaks loota, et see populismi teema saab nende valimistega Eesti ühiskonnas selja taha jäetud ja meil on võimalik minna tagasi rohkem sisulise ja maailmavaatelise poliitika juurde. Sellisel juhul on ka Parempoolsete perspektiiv oluliselt tugevam.

Kas te erakonnas siiralt uskusite, et nendel valimistel ületavad Parempoolsed valimiskünnise?

Erakond, mis valimistel osaleb, peab alati seadma sihiks jõuda esinduskogusse. Ja see oli ka meie eesmärk. Vastus on jah. Me tegime tööd selle nimel, et piisavat toetust leida.

Kas europarlamendi valimistele siis panete oma kandidaadi ka välja?

Jah. Erakonnana kavatseme osaleda kõikidel järgmistel valimistel.

Siis püssi põõsasse ei viska ja pigem asute laiendama oma liikmeskonda, organisatsiooni tugevdama ja piirkondi tugevdama?

Just nimelt. Ma arvan, et valimiste tulemusena oleme saanud endale tugeva tuumik kõikides Eesti piirkondades läbi nende inimeste, kes meie erakonna nimekirjas kandideerisid ja kes ka lisaks kandidaatidele kampaaniat abistasid. Nii et see erakonna platvorm on oluliselt tugevam, kui ta oli enne valimistele minekut. Meiega on ka peale valimisi võtnud ühendust inimesi, kes soovivad meie tegemistega just nüüd liituda, nii et töö jätkub.