Millal siia, Läti parlamendi saali, saadikuid elektrooniliselt valida saab, sellele ei tea Lätis veel keegi vastust. Kuid selge on, et Eestis järjest kasvav e-hääletajate arv paneb ka lätlasi järjest rohkem küsima, miks siis Lätis seda süsteemi veel sisse viidud pole.

Läti keskvalimiskomisjoni juhid said Tallinnas ise näha, kuidas Eestis e-hääled kokku saavad.

"Olete Eestis riigina juba palju aega tagasi valinud digitaalse arengusuuna. See on tähendanud suuri investeeringuid ja iga-aastast panust IT-tehnoloogiasse tõstmaks turvalisust. Jah, loomulikult on meil cert.lv, kaitseteenistus ja teised asutused, kuid me pole Eestiga võrreldes sellesse valdkonda nii põhjalikult panustanud," Läti keskvalimiskomisjoni esimees Kristine Saulite.

Elektroonilisi valimisi on Lätis pikka aega ja ka praegu peetud ebaturvaliseks, samas tuleb arvestada ka Eesti ja Läti suurt erinevust e-teenuste arendamisel tervikuna. Lätlased on olnud passiusku ja kõigil pole veel id-kaartegi. Need taheti Lätis tänavu vähemalt 15 aasta vanuselt kohustuslikuks muuta. Nüüd üleminekuaega pikendati ja id-kaart on 1. maist nõutav vaid neil, kel pole kehtivat passi.

"Lätis on valimistel häid uuendusi. Nii on meil elektrooniline online-ühendusena toimiv valijate register. See annab valijaile võimaluse hääletada eelneva registreerimiseta ükskõik millises jaoskonnas," sõnas Saulite.

Ei mäleta, et seimi eelnevad koosseisud oleks e-valimist süvitsi arutanud. Kuigi, jah, koroona ajal said lätlased oma e-parlamendi toimima esimesena maailmas.

"Lätis on e-valimiste üle arutletud, ja mitte ainult ühel korral. Selles seimi koosseisus me pole veel selle üle väidelnud. Kuid teemad, mida on tõstatatud, on olnud alati sarnased - kuidas tagada valimiste salastatust, kuidas välistada valijate mõjutamist," ütles Läti seimi riigivalitsemise ja omavalitsuste komisjoni esimees Daiga Mierina.

Viis kuud tagasi toimunud parlamendivalimiste osalusprotsent oli Lätis pisut alla 60-ne. Nüüdsest Eesti tulemusest see väga palju maha ei jäägi.