Mereväe ülem: Suursaart tuleb jälgida, kuid lõpuks on see kivi keset merd

Vene president Vladimir Putin oma külaskäigul Suursaarele 2019. aastal koos Vene kaitseministri, laevastiku juhi ja Lääne sõjaväeringkonna komandöriga.
Vene president Vladimir Putin oma külaskäigul Suursaarele 2019. aastal koos Vene kaitseministri, laevastiku juhi ja Lääne sõjaväeringkonna komandöriga. Autor/allikas: Reuters / Scanpix

Vene sõjaväe aktiivsus Soome lahes paikeval Suursaarel on viimastel aastatel tõusnud. Saarelt saab Soome ning Eesti järel luurata, kaitsejõude segada ning sõja korral võib see merevägedel olla ohuks, kuid 21 ruutkilomeetri suurust saart oleks ka väga raske kaitsta.

Soome rahvusringhääling Yle teatas neljapäeval, et Suursaarel on Venemaa järjest enam kohal.

See ei ole Eesti mereväe ülemale Jüri Saskale üllatus: "Ta on ju väga heas geograafilises asukohas sensorpargina, et sinna paigaldada erinevaid mõõtvaid ning mõõdistavaid seadmeid – radareid ja muid sensoreid. Samuti on nad [venelased] teinud sinna harjutusi viimastel aastatel, mis ei ole mingi saladus. Nii helikopteritega kui ka raketisüsteemidega. See kõik on olnud teada ja nähtav."

Suursaarest põhja jääb Soome ning lõunasse jääb Eesti ehk saar on Soome lahes Venemaast kaugel läänes, ütleb ka endine mereväeülem Igor Schvede ning nõustub, et asukoht on luuramiseks hea. "Ta annab hea ülevaate nii sellele, mis toimub merel ning annab osaliselt võimaluse ka jälgida seda, mis toimub maismaal, eriti raadioluure mõttes," ütles Schvede.

Saarel on ka ajalooliselt Soome lahes oluline roll, viitas Schvede Teisele maailmasõjale ning Soome ja Nõukogude Liidu lahingutele.

Nüüd on selle sõjaline roll taas kasvamas. Mõlemad pooled jälgivad üksteist, ning üritavad teise vaatlusseadmeid segada.

"Meil on päris hea ülevaade ja me pidevalt parandame seda ning teeme seda iseseisva riigina ning muidugi ka koostöös partnerite ja liitlastega. Praegu Soome on partner, koostöös nendega. Ka [NATO] liitlastega, kasutades nende vahendeid. Ma detailidesse ei lähe, aga see on aktiivselt tehtud ja eriti just nüüd, kus sõda on Ukrainas käimas. NATO on eriti suurendanud oma jälgimist Vene suunal," ütles Schvede.

Yle kirjutas, et saarelt on segatud GPS-navigeerimissüsteemide signaali.

Saska ütles, et tema ei oska seostada GPS-i häireid ostseselt selle saare tegevusega või asukohaga. "Kas häireid on esinenud – jah on esinenud. Me oleme näinud neid oma laevadel, on esinenud ka lühilaineraadio segamist ja täielikku blackouti [sidekatkestust segamise tõttu]. See oli küll mõned aastad tagasi," selgitas ta.

Saska viitas, et selline segamine võib pärineda ka laevadelt. Mereväe tegevust on see mõjutanud vähe. "Aga samas on ka esinenud igasugu muid anaomaaliaid nagu mobiiltelefonivõrgu tekkimine keset Läänemerd ja nii edasi ja edasi."

Väikeste saarte tähtsust tõendab kasvõi võitlus Ussisaare üle Ukrainas. Kuid ka kaugemal Lõuna-Hiina meres on Hiina saari hõivanud ning lausa tehissaari rajanud, et merel oma mõjujõudu laiendada. Hiina kasutab ära auke rahvusvahelises õiguses, tõdes Saska.

"Siin, selles meres, ma neid auke sellisel kujul ei näe. Kui keegi kellegilt jõuga tuleb ära võtma mingit saart või kivi, et sellest ehitada saar, siis see on täiesti selgelt teise riigi suveräänsuse rikkumine ja võtmine," ütles Saska.

Suursaarel toimuval peab silma peal hoidma, aga seda ei tasu ka pidada tähtsamaks kui see päriselt on, ütles Saska.

"Ta päeva lõpuks on siiski üks kivi keset merd, mille omamine on nii kasulik kui ka väljakutse. Selles mõistes, et kuidas sa seda siis päris olukorras hoiad ja püsti hoiad. Vägagi võrreldav Ussisaarega," märkis Saska.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: