Vene meedia analüütiku Julia Davise sõnul on Vene propagandistide jutupunktides ja toonis näha selget muutust – saatejuhid on hakanud mõistma, et Venemaa võit sõjas Ukraina vastu pole vältimatu. Nõnda kirjutas Davis Euroopa poliitikaanalüüsi keskusele (Center for European Policy Analysis – CEPA).

Varem peeti Ukraina kaotust ja Venemaa võitu iseenesest mõistetavaks ning eeldati lääneriikide toetuse kadu pärast seda, kui Venemaa tuumarelvaga ähvardas. Samuti rääkis mitte kauges minevikus tuntud teletegelane Vladimir Solovjov rõõmsalt tuumarünnakutest Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vastu.

28. veebruaril ütles Vene filmirežissöör Karem Šahnazarov Vladimir Solovjovi saates, et "see olukord toob meid lähemale väga rasketele tagajärgedele, kui me kaotame. Me peame kaaluma seda võimalust, et me kaotame. Ma pole nendega nõus, kes ütlevad, et me võidame. Ma ei ole selles kindel".

Samuti muutis oma jututooni 6. märtsil Vladimir Solovjov ise, kui ta küsis saatekülalistelt, kas Vene armee oma praeguses olukorras suudab enda eesmärke, mitte sõjas Ukraina, vaid NATO vastu, täita. Lisaks sellele tõstatas Solovjov arutelu käigus Vene riikliku ülikooli televisiooni kolledži dekaani Vitali Tretjakoviga küsimuse, et "kuidas me selle võidu saame saavutada?". Tretjakov nimetas enne seda mitmeid Ukraina oblasteid, mille Venemaa peaks tema sõnul enda omaks kuulutama.

Vene riigiduuma saadik Andrei Guruljov, kes oli varem Vene sõjaväe lõunaringkonna asejuht, on samuti muutunud Venemaa sõjalise suutlikkuse suhtes pessimistlikumaks. Guruljov on samuti varem propageerinud tuumarünnakuid NATO riikide vastu. Vastates Solovjovi küsimusele küsis Guruljov retooriliselt "Kas me suudame NATO-t alistada? Kui kasutada matemaatikat ja kalkuleerime vägede vahekorda ning vahendeid, siis parima stsenaariumi korral suudame vaid vaevu end kaitsta".

Julia Davis rõhutas, et pole selge, kui palju propagandistide jututooni muutustest on tingitud Kremli enda mõtlemise muutumisest. Varasemast on teada, et Vene meediaväljaanded saavad Vene režiimilt jutupunktide kohta suuniseid. Näiteks 2022. aasta märtsis anti meediale juhis tsiteerida tugevalt Fox Newsi saatejuhti ja Ukraina sõja kriitikut Tucker Carlsonit. Davis juhtis tähelepanu, et kuna Venemaa sõjalised kaotused on osutunud väga suureks, siis saavad ka tavalised venelased aru, et sõda kulgeb raskelt ning reaalsuse eitamine muutub raskeks.

Julia Davis meenutas oma kirjatükis, et Vene telesaatejuhid ja riigiduuma liikmed rääkisid juba 2021. aasta aprillis, et Venemaa kavatseb Ukrainale kallale tungida. Samuti hoiatati venelasi, et ees ootab sõda kollektiivse lääne vastu. Peale 22. veebruari 2022. aastal hakati väitma, et Venemaa võit on vältimatu ning lääneriigid ei julge Venemaa tuumaähvarduste tõttu Venemaa vastu seista ning võivad hoopis järeleandmisi teha. Kui sõjategevuse seiskumine sai selgeks, siis propageeriti rünnakuid Ukraina kriitilise taristu vastu – seda tehti ammu enne esimesi selliseid rünnakuid eelmise aasta septembris.

Kuigi Vene propagandistide toon on muutunud, pole kadunud Vene riigi toetatud eestkõnelejate valmidus sõda jätkata. Kuigi on hakatud tunnistama, et Venemaa ei ole valmis sõdima NATO-ga, räägitakse jätkuvalt vajadusest alistada ukrainlased ning Venemaa riigisisene opositsioon. Lisaks sellele tuleks eestkõnelejate sõnul välja arendada viisid, kuidas rünnata lääneriike tulevikus. Julia Davis nendib, et kuigi Vene propaganda meetodid on muutumas, pole kahanenud raev nende vastu, kes seisavad Vene presidendi Vladimir Putini imperialistlikele ambitsioonidele vastu.