PPA-lt üle tulnud laevu pole veel jõutud mereväe värvidesse võõbata, aga meeskonnad on saanud mereväelasteks ja uued mustad mereväe vormid juba selga. Ülesanded on aga endisel PPA ja nüüdsel mereväe laeval Valve jäänud valdavalt samaks.

"Riigi otsusega tuli mereväe koosseisu neli suuremat alust PPA-st. Natuke üle 70 uue mereväelase ehk laevade meeskonnad ja natuke ka kaldapersonali. Kaitseväe koosseisu tulid ka kaldaradarid ja me saime muidugi ka ülesandeid juurde. Reostustõrje eest on vastutus nüüd kaitseväel-mereväel. Ja samuti on ühel pinnal paiknemas nüüd merevalvekeskus ja mereväe operatsioonikeskus. Me jääme toetama PPA-d piiratud mahus ka korrakaitseliste ülesannetega. Näiteks navigatsioonivälisel ajal ehk sügisest varakevadeni väikesaartel toetame korrakaitse ülesannetega. Ka vastutus mereseire või mereteadlikkuse eest riigis on kaitseväel ja seda viib ellu merevägi," rääkis Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

PPA päris ilma merealusteta ei jäänud ja neil on jätkuvalt kohustus ja võimekus tegelda vajadusel merepäästega

"Mina julgen täna kinnitada, et merealal liikuvad inimesed ja meie kogukond ei pea selle pärast muretsema, et nüüd päästevõime merel oleks väiksem. PPA ülesandeks jäi jätkuvalt merepääste teostamine, samuti piirikontroll. Ja piiriveekogudel ka reostustõrje. Ütleme nii, et kui merealal nüüd keegi sattub õnnetusse, siis tegelikult ei ole ju vahet, mis värvi laev on. Alati lähimad alused tõttavad appi," ütles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.