Kevad Donbassis toob endaga kaasa lisaks soojadele ilmadele ka roppu moodi muda.

Olime operaator Kristjan Svirgsdeniga 24. brigaadi positsioonil umbes kolm tundi ja mul on tunne, et mul on mõlema jala peal umbes kolm kui mitte viis kilo Donbassi muda. Ma ei saa aru, kuidas sõdurid saavad sellega iga päev hakkama.

"Me peame hoidma oma positsioone. Ma olen selle muda sees ka maganud. Mis seal ikka. Peaasi, et ellu jääd, oled terve. See siin pole veel midagi," ütles Mõkola.

Kaevikutes kohtab väga erinevas vanuses inimesi, aga juhid on valdavalt noored.

"Nüüd ongi kõik noored. Neil puudub Nõukogude Liidu maneer. Nad ei pea ka nii palju bürokraatiaga tegelema. Kõik on selles mõttes muutunud ja kõik sujub paremini," lausus Andrii.

Andrii üksuse ülem on temast peaaegu poole noorem.

"Ülikoolis õppides läbisin ka reservohvitserikursused. Kui algas täiemahuline sõda, liitusin mobilisatsiooniga. Alguses ma olin jaoülem, aga augustis sain juba rooduülemaks," ütles Bogdan.

Bogdani alluvuses teenib temastki nooremaid.

"Mind ei saanud mobiliseerida, sest ma olen ainult 24-aastane ja ma pole ajateenistust veel läbinud. Et armeesse pääseda, oli ainuke variant tulla lepingulise sõdurina. 29. septembril kirjutasin alla lepingule, mind saadeti pooleteiseks kuuks Suurbritanniasse väljaõppele, pärast seda naasin Ukrainasse ning mind liideti 24. brigaadi koosseisu ning sattusin kohe Bahmutisse," rääkis Juri.

Bahmutis sõdis Juri wagnerlaste vastu.

"Korjasime lahinguväljalt nende relvi ning leidsime automaadi kabade pinalitest süstlaid. Ilmselt nad endale midagi sisse süstisid, sest nad tulid sõgedatena peale. Isegi kui said haavata, tulid ikka edasi, kas või roomates. Ma ei kujuta ette, mis aineid nad endale sisse süstisid," lausus Juri.

Laupäeval oli meestel enam-vähem rahulik päev.

"Meie pataljon sõdis Bahmuti all ning kui meid paigutati sealt siia, tundub see natuke puhkusena," ütles Bogdan.

"Nad püüavad hoida meie positsioone tule all, aga rünnata nad ei julge. Kõige raskem on hetkel ikka Bahmuti all," lausus Mõkola.