Kohtumise järel tehtud ühisavalduses ütlesid Biden ja von der Leyen, et kavatsevad "viivitamatult alustada läbirääkimisi kriitiliste maavarade lepingu üle", tagamaks, et Euroopa Liidus kaevandatud või töödeldud maavarad läheksid Euroopas palju pahameelt tekitanud USA inflatsioonivähendamise seaduse (IRA) alusel keskkonnasõbralike sõidukite maksusoodustuste alla.

"Selline uus lepe annaks Euroopa ettevõtetele ligipääsu USA rohelistele toetustele, mis lepiti eelmisel aastal kokku USA inflatsioonivähendamise seaduses, mille eesmärk on vähendada Ameerika kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks poole võrra 2005. aasta tasemest," kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela sotsiaalmeedias.

"Rohepöörde elluviimiseks on ülioluline, et oleks piisavalt mineraale uute akude jm tootmiseks, et saaksime olla kindlad nende tarneahelates ega langeks uutesse sõltuvustesse kolmandatest riikidest. Parim valik siin on teha koostööd me lähima liitlase USA-ga, et ehitada mõlemal pool üles turvalised akude tarneahelad - seda on vaja autotööstusse, aga ka pea kõikjale mujale," lisas Loonela.

Euroopa riikides kardetakse, et IRA ja teised USA-s kavandatavad puhta energia toetused suunavad investeeringud Euroopast eemale ja kahjustavad sellega nende majandust.

"Selline kokkulepe edendaks meie ühist eesmärki suurendada mineraalide tootmist ja töötlemist ning laiendada juurdepääsu kriitiliste mineraalide allikatele, mis on jätkusuutlikud, usaldusväärsed ja vabad tööjõu kuritarvitamisest," ütlesid Biden ja von der Leyen reedel tehtud avalduses. "Koostöö on vajalik ka selleks, et vähendada nendes tarneahelates soovimatut strateegilist sõltuvust ning tagada nende mitmekesistamine ja arendamine koos usaldusväärsete partneritega," lisati samas.

Bideni algatatud IRA-ga plaanitakse suunata 430 miljardi dollari ulatuses toetusi USA toodetele ning selle eesmärk on lahendada kliimakriisi ja edendada taastuvenergiat, kuid see on tekitanud Euroopas viha, kuna arvatakse, et sellega meelitatakse Euroopa ettevõtted USA-sse. EL-i juhid on öelnud, et liitlased peaksid kokku hoidma ja moodustama ühise rinde Hiinast lähtuvate palju suuremate ohtude vastu.

USA presidendi administratsioon on püüdnud tegeleda Euroopa probleemidega, kuid hoidnud samal ajal kinni seaduse põhiprintsiipidest, mis kujutasid Bidenile selle vastuvõtmisel suurt sisepoliitilist võitu, tõdes uudisteagentuur Reuters,

Kohtumise alguses Ovaalkabinetis kõneledes rõhutasid nii Biden kui ka von der Leyen oma partnerluse tugevust, ühtset toetust Ukrainale ja jõupingutusi Venemaa sissetungi eest vastutusele võtta.

"Me ei ole ainult partnerid, Euroopa Liit ja USA on head sõbrad," ütles von der Leyen, tuues esile USA toetust Euroopale alternatiivsete energiavarude leidmisel, et EL-i liikmed saaksid vähendada oma sõltuvust Venemaa tarnetest.  

"Me toetasime Euroopa energiajulgeolekut," ütles Biden. "Ja samal ajal suuname me uusi investeeringuid, et luua puhta energiaga tööstusi ja töökohti ning tagada, et meil on tarneahelad kättesaadavad mõlemale... meie kontinendile."

Euroopa Komisjon esitas eelmisel kuul roheleppe raames oma tööstusplaani vastuseks IRA-le, millega nähakse ette riigiabi suurendamine, et aidata Euroopal konkureerida puhta tehnoloogiaga toodete tootmiskeskusena.

Biden ütles, et mõlema meetme aluseks on idee juhtida investeeringuid ja kindlustada tarneahelad.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni detsembrikuise visiidi ajal Valgesse Majja ütles Biden, et USA taastuvenergia ja pooljuhtide tööstuse edendamiseks mõeldud seaduseelnõud sisaldavad "tõrkeid", mida saab lahendada.

Bloomberg: USA ja EL matsid sõjakirve  

USA majandusväljaande Bloomberg hinnangul tähendab USA ja Euroopa Liidu kokkulepe sõjakirve maha matmist pärast seda, kui IRA vallandas Euroopas laialdase pahameele Bideni iseka majanduspoliitika suhtes.

Kokkulepe võimaldaks EL-i ettevõtetel saada kasu akude tootmise subsiidiumidest, mida pakutakse seni ainult USA tootjatele.

Reedel saavutatud üksmeel peegeldab ka vastastikust soovi näidata Atlandi-ülese liidu tugevust Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi vastu, märkis Bloomberg.

Siiski ei ole USA ja EL veel täielikult üksmeelel selles osas, kui karm toon võtta Hiina suhtes. USA sooviks, EL asuks märksa karmimale positsioonile, kuid bloki liidrid on ettevaatlikud, kuna kardavad vallandada järjekordse külma sõja.