Saks ütles saates, et Vene väed ründavad praegu Bahmutit ja selle ümbrust meeleheitlikult ning kuigi nad ei ole leidnud võimalust linna enda kontrolli alla saada, ei katkesta nad ründamist ega otsi ka mingeid muid lahendusi piirkonnas. Saksa sõnul töötab see Ukraina vägede jaoks kurnamistaktikana hästi.

Bahmuti võimalikul langemisel Vene vägede kätte ei ole Saksa hinnangul olulist tähtsust. Sellega ei kaasne tema sõnul Vene vägede suuremat pealetungi või Ukraina kaitse kokkukukkumist.

"Nii et Ukraina ikkagi kasutab ära seda olukorda, kus on võimalik Vene armeele tekitada suuri kaotusi," sõnas ta.

Bahmuti langemise korral võtavad Vene väed ilmselt sihikule Kramatorski ja Slovjanski linna. Samas ei usu Saks, et Vene väed siis kiiresti sinnapoole edeneksid.

"Kui meenutame, siis kevad-suvel üritas Venemaa Slovjanskit ja Kramatorskit vallutada, küll teiselt suunalt, põhja poolt, aga ei õnnestunud. Ja arvan, et ega ka nüüd ei jõuta nii kaugele, et nad suudaksid Kramatorski ja Slovjanski kaksiklinna enda kätte saada," rääkis Saks.

Ta tõdes, et need linnad on Ukrainale samas strateegiliselt tähtsamad kui Bahmut. "Kaitse Donbassi põhjaosas on korraldatud nendest kahest linnast ja ukrainlased kindlasti ei tahaks neid loovutada. See teeks nende Donbassi, Donetski oblasti alade hoidmise väga keeruliseks."

Erinevate teadete järgi on Bahmuti lahingutes nii Ukraina kui ka Venemaa vägede kaotused väga suured. Saksa hinnangul on Vene vägedel seatud selline ohvrite arv, millest üle minna ei soovita.

"See on see number, mis tähendab sellist hulka langenuid, et Vene sõdurid hakkavad otsa saama. Ühe korra see number oli juba väga lähedal ja see oli septembris, kui Vene armeed tabas kollaps Izjumi juures, kus kaitse kukkus kokku. Ja tegelikult hiljem ka Dnepri läänekaldal. Pärast seda tuli septembris mobilisatsioon," rääkis Saks.

"Nüüd Vene armee kaotused lähenevad kiiresti jälle sellele kriitilisele punktile, kus seda territooriumi, mida praegu hoitakse ja kust üritatakse pealetungi korraldada, enam hoida ei suudeta. Aga väga raske on seda panna mingisse maatriksisse. Siiski tundub, et märtsi lõpuni Vene pool pealetunge seal korraldada siiski suudab," lisas ta.

Saks meenutas, et üsna Vene vägede täiemahulise invasiooni alguses väitsid Ukraina võimud, et Vene vägede igapäevaste kaotuste valulävi oleks 1500 langenut. Saks märkis, et mõnes kontekstis oleks Vene vägede jaoks ka 500 langenut liiga palju.

"Aga me räägime praegu sellest, kui palju Venemaal on vaja jõudu, et korraldada pealetungi. Selleks, et kaitsta mingit territooriumi, kindlasti nii suuri vägesid vaja pole. Aga Venemaa poliitiline ülesanne, mille on riigi juhtkond püstitanud, on Donetski ja Luhanski oblasti vallutamine ja selle saavutamiseks varsti sõdureid enam ei jätku," rääkis Saks.

Saates rääkis tuumaenergeetik Henri Ormus tuumaobjektide pihta saamisest sõjas ning rahvusvahelise õiguse ekspert Aleksandr Popov selgitas, milliseid juhtumeid saab nimetada sõjakuritegudeks. Ukrainas hukkunud eestlast Ivo Jurakit meenutasid saates Toomas Tamošjunas ja Sten Reimann.