Narva valimistulemus tundus paljudele eestlastele ehmatavana. 44 protsenti ehk pea pooled, kes valima tulid, andsid oma hääle protestikandidaatidele, keda Eesti meedias nimetatakse kremlimeelseteks. Ja seda olukorras, kus lõimumisele on kulutatud aastakümneid ja miljoneid eurosid maksumaksja raha. Narvas kasutatakse juhtunu kohta Eesti vanasõna: kuidas koer külale, nõnda küla koerale.

Lõimumisekspert Irene Käosaare hinnangul unustasid erakonnad valimiskampaania ajal ära kõik, mida aastate jooksul lõimumiseks on tehtud ning valijatele jäädi silma 1990. aastatest pärit käskude ja keeldudega.

"Siis me ütlesime, et sa pead ära õppima eesti keele, sa pead saama kodakondsuse, sa pead olema riigilojaalne ja mingeid asju peab veel. Siis tegelikult me 2020. aastatesse oleme jõudnud ikkagi selle teadmisega, et inimene lõimub siis, kui tal on sisemine tunne, kui tal on kaasatus selle riigiga, kui temaga arvestatakse, kui ta tunneb, et tal on siin roll, kui tema käest küsitakse," rääkis Käosaar.

"Ja minu arust siin on läinud viimastel aastatel natuke nihkesse, et meie lõimumisprogrammid teevad jätkuvalt neid samu tegevusi, aga need sõnumid, mis tulevad kuskilt valitsuse tasandilt, mis tulevad ka valimisprogrammide aegu, on ikkagi uuesti, et sa pead mõtlema nii, sa pead tundma nii ja kui sa niimoodi ei arva, siis sa oled riigivastane. Ma arvan, et see kuidagi on inimestele väga hinge läinud ja siis tulebki see "kuidas kutsa külale, nõnda küla kutsale," kommenteeris Käosaar.

Teravaid, aga olulisi teemasid välditi, kuigi nendest oleks pidanud Narvas alustama.

"Aga püüdke ka meid mõista. Meie jaoks on tank relva sümbol, millega on kunagi meie esivanemaid tapetud. Seda on raske ja keeruline seletada. Me oleks tahes-tahtmata inimeste agressiivsust kohanud, kuid see oleks protestihäälte hulka oluliselt vähendanud," ütles Narva reformierakondlasest linnavolinik Vadim Orlov.

Tema hinnangul ei hääletatud Narvas niivõrd kellegi poolt, kui erakondade vastu, mis kohalikes vaenlasi otsisid.

"Väga tihti samastati venelasi vaenlastega. Meil aga elab väga palju venekeelseid eestimaalasi. Retoorikas oleks võinud vahet teha, et need näiteks on meie venekeelsed ja lojaalsed eestimaalased, need aga tõepoolest venemaalased, kes toetavad Ukraina vastast agressiooni. Kui oleks saanud neid täpselt eristada, siis oleks protestihääli vähem olnud," arvas Orlov.

"Tegelikult need inimesed ei pruugi olla ei kremlimeelsed, Putini-meelsed, nad ei pruugi üldse olla Eesti riigi vastased. Neil on lihtsalt teistsugune arvamus ja see, mis on juhtunud, on see, et viimaste aastate jooksul neil on tunne, et nad ei tohi oma arvamust välja öelda, muidu nad on kremlimeelsed, putinistid, eestivastased. Ja nüüd järsku, ootamatult tekkis neil võimalus, siiski täiesti anonüümselt välja öelda oma arvamus ja nad ütlesid seda. Nad kindlasti ei ole sõja poolt, nad ei ole Putini-meelsed, aga nad ei ole kõigega 100 protsenti võib-olla sama meelt, aga me tembeldame nad kohe kremlimeelseteks. Ja mida rohkem sa inimesele ütled, et sa loll oled, seda lollimaid otsuseid ta hakkab tegema," rääkis Käosaar.

Valijatega suhtlemise asemel käidi Narvas vaid oma tõde kuulutamas. "Kui nad oleksid rahvast vähemasti kuulnud, kas või natukenegi või vähemalt kuulanud, kuid seda ei olnud. Meil oli väga palju tõsiseid küsimusi, millest nad vaikselt mööda hiilisid ning keegi midagi ei kuulnudki," ütles Mihhail Stalnuhhini valija Valeri.

Tema sõnul peaksid Eesti erakonnad vene inimestega tegelema kogu aeg, mitte ainult valimiste ajal. "Nad peaksid oma agitatsiooniga alustama mitte valimispäeval või enne valimisi, vaid kogu aasta vältel. Praegu näevad inimesed, et neid pole kuulda."

Silmapiiril terendavad aga kohalikud valimised, kus järgmiseks protestiteemaks võib kujuneda Narva erimajandustsooni loomine.