Aalto ülikooli teadlaste hinnangul maksid soomlased energiakriisi ajal elektri eest viis miljardit eurot liiga palju. Samal ajal elektri tootmise kulud püsisid suuresti samal tasemel ning eriti võitsid olukorrast taastuvate elektriallikate tootjad, vahendas Yle. Aalto Ülikooli tehnilise füüsika professor Peter Lund hindas, et energiakriis oli elektritootjate paradiis.

Energiakriis tõi Soomes kaasa märgatava elektri hinna kasvu. Kui näiteks 2020. aastal oli elektriturul kilovatt-tunni hind keskmiselt 2,8 senti, siis 2022. aasta teises pooles oli see keskmiselt üle 20 sendi. Kuna elektri tootmise kulud eriti ei kasvanud, siis kasvas elektrihinna tõus märgatavalt tootjate käivet ja kasumit.

Energiakriisi põhipõhjuseks saab pidada Venemaa algatatud täieulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu, mistõttu maagaasi tarned muutusid ebakindlaks. See omakorda tõstis märgatavalt maagaasiga elektri tootmise hinda. Praegu määrab elektriturul hinna kõige kallim elektri tootmise viis, mis tavaoludes peaks soodustama efektiivsust. Näiteks pole mõtet investeerida fossiilsetesse kütustesse kui samal ajal on tuulikute abil saadud elekter sisuliselt sama hinnaga.

Elektrituru sõltuvus kõige kallimast tootjast tekitab samas energiakriisi ajal majanduslikke raskusi tavatarbijatele, kuna nad ei saa turu iseärasuste tõttu tarbida odavat päikese-, tuule- ega hüdroelektrit. Samal ajal on kahe Soome suure elektritootja, Fortumi ja UPMi tegevkasum kahekordistunud.

Fortumi elekter pärineb näiteks tuuma- ja hüdroenergiast. Mõlema elektritootmise viisi kulud on madalad. Ühe kilovatt-tunni hüdroelektri tootmiseks kulub ligikaudu üks sent, samas jõudis elektri hind sügisel Soome elektriturul kohati üle 50 sendi.  

Hoolimata elektrituru tekitatud moonutustest ei soovi Soome valitsus seda muuta. Soome ning veel kuus Euroopa Liidu liikmesriiki toetasid veebruaris olemasolevat süsteemi ka ühise kirjaga. Samas näiteks Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on varem pakkunud välja, et gaasitootjad tuleks ülejäänud elektriturust eraldada oma hinnastussüsteemi.

Mitmed Lõuna-Euroopa riigid on samuti nõudnud Euroopa Liidu elektrituru põhimõtete ülevaatamist ning Soome ja teiste riikide ühiskiri oli nende ettepanekute vastu mõeldud.