"Siiani on ainult Urmas Paet öelnud, et tal ei oleks midagi selle vastu, kui temast saaks volinik ja ma arvan täpselt sama – ta on üheksa aastat olnud välisminister ja saanud oma tööga väga hästi hakkama ja ta on ka Euroopa Parlamendis olnud silmapaistev. Tema ettevalmistuse taha küll see asi ei jää," ütles Ansip esmaspäeval ERR-ile.

"Iseküsimus on, kuidas Eesti riigis suudetakse kokku leppida, keda järgmisena volinikuks saata," lisas Ansip.

Paet, kes ütles pühapäeval Kuku raadio saates "Välismääraja", et võiks töötada eurovolinikuna, kinnitas sama esmaspäeval ka ERR-ile.

"Ma olen olnud Eesti valitsuses peaaegu 12 aastat, sealhulgas ligi kümme aastat nendest välisminister ja nüüd varsti üheksa aastat Euroopa Parlamendi liige, sealhulgas väliskomisjoni aseesimees. Nii et kui on küsitud, siis selle tausta pealt ma, jah, olen vastanud, et ka edasine tegevus näiteks ka Euroopa Komisjoni liikmena võiks tõesti olla huvitav," rääkis Paet.

Tema sõnul saaks ta sellele kohale asudes hoida ka tugevat sidet Eesti riigi ja valitsusega, mis võiks olla ka Eestile kasulik.

Ansip rõhutas, et Euroopa Komisjoni voliniku töös tuleb kasuks täitevvõimu kogemus.

"Üldiselt arvatakse Brüsselis, et kõige parem volinik on see, kellel on peaministri kogemus - need on eriti oodatud. Ka asepeaministrid on väga oodatud - ehkki Eestis asepeaministrit ei olegi – ja siis ministrikogemusega volinikud. Ministrikogemus tähendab seda, et inimene on puutunud kokku täitevvõimuga ja ta teab ka, kuidas käib töö Euroopa Liidu Nõukogudes ja ta on teiste ministritega juba koostööd teinud. Nii et tal on mingisugune ülevaade sellest, millega komisjonis tuleb kokku puutuda, juba olemas," rääkis Ansip.

Tema sõnul ei saa siiski välistada ka seda, et volinik võib olla kas ülikooli professor või muu ekspert. "Aga nagu öeldud – need, kellel on täitevvõimu kogemus oma koduriigist ja koostöökogemus oma kolleegidega mujalt Euroopast, need on eriti oodatud," rõhutas ta siiski uuesti.

Küsimusele, mis valdkonda ta võiks Euroopa Komisjonis juhtida, viitas Paet siiski senisele tavale, kus volinike portfellid selguvad alles pärast kõikide kandidaatide esitamist.

"Üldiselt on Euroopa Komisjonis see praktika, et kui kõikide riikide kandidaadid sellesse komisjoni on esitatud, siis alles hakatakse tegelema konkreetse jaotusega. Kui ma vaatan oma tausta, siis eks see on olnud seotud erinevate rahvusvaheliste suhete aspektidega, aga see kindlasti ei ole mitte mingisugune dogma."

Euroopa Parlamendi saadik, endine välisminister ja kauaaegne diplomaat Kaljurand ütles esmaspäeval ERR-ile, et ei ole huvitatud Euroopa Komisjoni volinikuks saamisest. "Seda võib küll öelda, et sellest kohast ma ei ole huvitatud. Praegu ma pean ära otsustama, kas ma tulen riigikogusse või jään Euroopa Parlamenti," ütles Kaljurand, kes osutus riigikogu valimistel valituks ka Eesti parlamenti.

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liikmelt ning kunagiselt välis- ja kaitseministrilt Sven Mikserilt ei õnnestunud ERR-il teada saada, kas ta oleks voliniku kohast huvitatud.

Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on pärast 5. märtsi riigikogu valimisi alustanud koalitsioonikõnelusi, millel eeldatakse, et lepitakse kokku ka, kellest saab Eesti järgmine esindaja Euroopa Komisjonis, kui selle koosseis pärast 2024. aasta kevadel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi vahetub. Praegu töötab Eestist Euroopa Komisjonis energiavolinikuna Keskerakonna liige Kadri Simson.