Nii ekspordis kui impordis olid suurima osatähtsusega äriteenused, transporditeenused, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused ning reisiteenused, teatas statistikaamet.

2022. aastal kasvas teenuste eksport 31 ja import 19 protsenti. Võrreldes varasema aastaga kasvasid kõige rohkem muud äriteenused ja reisiteenused.

Teenuseid eksportis Eesti enim Soome, Rootsi ja Ühendkuningriiki ning ostis kõige enam Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12 ja import 25 protsenti. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on neljandas kvartalis teenuste ekspordi aeglasema kasvu osaliseks põhjuseks kõrge võrdlusbaas. Samas ületab teenuste eksport jätkuvalt importi ning see tasakaalustab kaupade väliskaubanduse negatiivset bilanssi.

"Kui vaadata teenuseid liigiti, siis on näha, et enamikku teenustest me müüme rohkem kui sisse ostame. Näiteks võib tuua telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, muud äriteenused ning transporditeenused, mis on kõige suurema osatähtsusega meie teenuste väliskaubanduses ja mida me ekspordime rohkem kui impordime," lisas Leppmets.