Euroopa Komisjon valmistab ette eelnõud, mille kohaselt peaksid mittetulundusühingud, konsultandid ja akadeemilised institutsioonid avaldama väljaspool Euroopa Liitu saadud rahastuse, kinnitasid allikad Politicole. Nö välisagentide seaduse eesmärgiks oleks vähendada välisriikide mõju Euroopa Liidu majandusblokis.

Veel algfaasis olev eelnõu sarnaneb seadustele, mis on varem vastu võetud Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. USA-s nõuab 1938. aasta välisagentide registreerimise akt, et välisriikide heaks lobistavad inimesed peavad ennast USA föderaalvalitsuse juures registreerima.

Euroopa Liidu võimalik välisagentide seadus aga üksikisikuid tõenäoliselt sihiks ei võta, kuid nii eraettevõtted kui ka mittetulundusühingud Euroopa Liidus peaksid avaldama info enda välisrahastusest, kui see on tulnud väljaspool Euroopa Liitu. Selle alla läheks näiteks akadeemilise analüüsi kulude katmine, selgitas üks Euroopa Komisjoni ametnik Politicole. Eelnõu detailid peaksid valmis saama maikuu lõpuks.

Euroopas on viimastel aastatel tulnud ilmsiks mitmed välisriikide mõjutusoperatsioonid, mille raames on Euroopa ühiskondi, poliitikuid ja ametnikke püüdnud mõjutada nii Venemaa kui ka Hiina ja Katar. Eelnõu kriitikute sõnul on ettepaneku ajastus halb, kuna Euroopa Liit kritiseeris hiljuti vastuolulist välisagentide seadust, mida taheti Gruusias vastu võtta.

Mõned mittetulundusühingud kardavad, et kui Komisjoni ettepanek saaks seaduseks, siis kasutaksid osad Euroopa Liidu liikmesriigid seda kurjasti ära. Konkreetselt ollakse mures Ungari valitsuse võimaliku käitumise pärast. Komisjoni justiitsküsimuste asepresident Věra Jourová lubas vabakonna esindajatega järgmine nädal nende murede leevendamiseks kohtuda.