Parlamendivalimistest on möödas kümme päeva ja koalitsioonikõnelused käivad suure hooga. ETV saates "Esimene stuudio" arutlesid Eesti tuleviku poliitika peamiseid teemasid erakondade esindajad Mart Võrklaev (Reformierakond), Riina Sikkut (SDE), Marek Reinaas (Eesti 200) ja opositsiooni poolt Henn Põlluaas (EKRE), Tanel Kiik (Keskerakond) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).

Põlluaas ütles alustuseks, et EKRE soovib jätkuvalt teada, kas e-valimised on turvalised ja kontrollitavad. "Tahame teada, mis toimub serverites ja kuidas tuleb lõpptulemus välja, kahjuks meile seda ei öelda. Meil on head IT-spetsialistid," ütles ta.

Reinaasi sõnul olid e-valimised tehniliselt korras. "Kui uus parlament saab kokku, siis tänu Eesti 200-le saab Eesti poliitkultuur tuult tiibadesse ja muutub põnevamaks ja viisakamaks," lubas ta.

Kiik ütles Põlluaasale, et kui pidevalt rääkida, et e-valimised pole turvalised, siis pole vaja imestada kui EKRE valijad seda üles ei leia.

Reinsalu pole EKRE e-valimiste käsitlusega nõus. "Te lõhute riigi alustalasid. Oleks olnud parem, kui oleksite nende küsimustega välja tulnud enne valimisi. Hoiduge valimiste varastamise jutust, meil pole vaja visata kaikaid riigi institutsioonide toimimisse," ütles ta.

Katuserahade kaotamine

Sikkut ütles, et kõik rahastusotsused, ka need, mis puudutavad katuserahasid, tehakse koalitsiooniläbirääkimiste lõpufaasis.

Põlluaasa hinnangul on katuserahade jagamise riigikogult ära võtmine naeruväärne asendustegevus. "Ministeeriumid jagavad läbipaistmatult sadu miljoneid, katuseraha on aus läbipaistev raha, kui sobi tehakse, nagu Reformierakond tegi, siis jäädakse ka kohe vahele," lausus Põlluaas.

Kiik peab seda samuti asendustegevuseks. "Kuuleme koalitsioonilt ainult vanasid teemasid, nagu julgeolek. Koalitsioonikõnelusi tehakse alati koostöös, tülli minnakse hiljem. See on teil veel ees," sõnas Kiik.

Reinaas ütles katuserahad kaovad ära: "Ja kaovadki ära."  

Võrklaev märkis, et kui katuseraha jagamine kaob, siis riigikogu saab tegeleda riigieelarve miljardite jagamisega.

Reinsalu sõnas, et katuserahadest on näiteid, kus siseminister Lauri Läänemets pani need siseministeeriumi eelarvesse ja hakkas oma valimisringkonnas koole parandama. "See on läinud ühiskonnas üle võlli," ütles ta.

Riigieelarve ja kokkuhoid

Võrklaeva kinnitusel on kõik koalitsioonipartnerid nõus vaatama, kus kokku hoida ja kust tuua riigile raha juurde tuua. Reinaas ütles, et Eesti 200 oli kursis, et riigieelarve on puudujäägis 4,3 protsendiga. "Riigi rahandus on kehvas seisus. Kuidas me sinna sattusime, sõbrad?" küsis ta.

Sikkut kinnitas, et selle valituse eesmärk pole kärpida. "Võimalus on viia suuri asju ellu. Ega eelarve seis ei olnud üllatuseks kellelegi, oli juba suvel aru saada, mis pilt on riigieelarves. Nüüd on meil mandaat maksureformi korraldada," sõnas ta.

Reinsalu sõnul tuleb kriisis langetada otsuseid. "Jõuame julgeolekupoliitiliste valikuteni. Riigikaitsevaldkonnas oleks kärpepoliitikat viljeleda vastutustundetu, aga kolmest protsendist julgeolekule ei taganeta, see on uuest koalitsioonist positiivne. Isamaa toetab kõiki ettepanekuid, mis on riigikaitse tugevdamisele suunatud," sõnas Reinsalu.  

Kiik ütles, et kärpeplaat pandi peale pärast valimisi, varem keskmisele valijale ei tutvustatud, et loobutakse näiteks tasuta ühistranspordist.

Põlluaas ütles, et kärbetest räägitakse tööpuuduse ja inflatsiooni taustal. "Kaja Kallas ütles, et maksutõusu ei tule," sõnas Põlluaas. "Täna näeme sama malli, kui eelmise majanduslanguse ajal, kui Reformierakond otsustas kärpida, kuid ettevõtted läksid pankrotti ja 100 000 inimest hääletakse jalgadega ja läks välismaale tööle," ütles Põlluaas.

Võrklaev lausus, et Eesti ei sa ennast rikkaks laenata või toetada, sest siis pole riigil raha, et teha olulisi otsuseid. "Me pole öelnud, et läheme massiliselt kärpima, ei, me teeme eelarve revisjoni. Oleme elanud üle oma võimete, oleme teinud otsuseid, mis on olnud kellegi poliitiline kinnisidee ja pole olnud seotud otseselt julgeoleku või toimetulekuga," rääkis Võrklaev.

Mittekodanike valimisõigus

Reinsalu sõnul on oluline, et uus valitsus mittekodanikelt valimisõiguse ära võtaks väärtuspoliitika raames. Kiige hinnangul on see aga ühiskonna täiendav lõhestamine, kui siin elavatelt ja makse maksvatelt inimestelt kohalike omavalitsuste valimise õigus ära võetaks. Reinaas ütles, et valijad andsid liberaalsele ja eestimeelsele poliitikale mandaadi, ja sellist poliitikat ka tegema hakatakse.

Maksutõusu võimalused

Võrkalev ütles, et seda, kas Eesti peab kaotama maksuküüru keskklassile, seda kindlasti koalitsioonikõnelustel arutatakse. "Maksuteemaliste otsuste ja mõjudeni jõuame järgmisel nädalal," sõnas ta.

Haridusele tuleb anda rohkem raha, elanikkonna kaitsele, loetles Sikkut kulutusi. "Oluline pole see, millisest maksust see raha tuleb, vaid, et eelarves oleks raha selleks olemas. Madalapalgaliste maksukoormus peaks olema väiksem, maksavad jõukamad ja saastajad," ütles Sikkut.

Jutt Eesti madalast maksukoormusest on naiivne, ütles Reinsalu. "Maksutõusu välja veeretada oleks totaalselt vale signaal nii ettevõtetele kui ka inimestele," ütles Reinsalu. Makse pole sellel koalitsioonil mõtet tõsta, lisas Reinsalu.

Kiik märkis, et vaadates OECD ja Euroopa Liit võrdlusi, siis Eesti panustab tervishoidu kolm protsenti SKP-st vähem kui OECD või Euroopa Liidu keskmine. Tema sõnul on vaja leida raha näiteks ettevõtete maksustamisest, sest vastasel juhul tuleb hakata neid teenuseid kärpima.