"Venemaa agressioonisõda Ukrainas heidab jätkuvalt varje maailmamajanduse väljavaadetele. Hoolimata mõningatest paranemise märkidest on järgmise kahe aasta taastumine mõõdukas. Majandusolukorra paranemise väljavaade jääb hapraks ning valitsevad on halvenemisele viia võivad riskid," öeldakse OECD raportis.

Seal tuuakse esile, et sõja tõttu on kahjustada saanud rahvusvaheline kaubandus ning selles valitsevad pinged võivad kaubavahetuse mahtusid veelgi vähendada.

Samuti on kasvanud mured finantssektori võimaliku haavatavuse suhtes, sealhulgas nii pankade, kinnisvaraturu kui ka vaeste riikide osas.

Ehkki inflatsioon on hakanud langema, on see praegu endiselt kõrge ja võib jääda selliseks kauemaks ajaks.

OECD tõi ka välja, et kui 2021. aastal prognoosis organisatsioon maailmamajanduse kasvuks 2022. aastal 3,2 protsenti, siis Venemaa algatatud täiemahuline sõda Ukrainas vähendas majanduskasvu ühe protsendipunkti võrra.

OECD märkis siiski, et lisaks inflatsiooni vähenemisele on positiivseks märgiks ka energiahindade langemine, mille tõusule aitas samuti kaasa Venemaa sõda Ukrainas.

Valitsustele esitatud üldiste soovituse hulgas toob OECD esile rahapoliitika stabiilsuse ning vajaduse inflatsiooni ohjeldamiseks hoida intressimäärasid kõrgel kuni 2024. aastani. Toetuste maksmisel peaksid valitsused kaaluma üleüldiste toetuste maksmisest loobumist ning keskenduma ainult kõige rohkem abi vajavatele majapidamistele või ettevõtetele. OECD tõdeb ka, et liikmesriikides on pidurdunud tootlikkuse kasv ning valitsused peaksid selle taastamiseks viima läbi struktuurseid muutusi, et julgustada digipööret ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, samuti oleks abiks sooliste lõhede vähendamine ja teenindussektorile seatud piirangute kärpimisest.