"Peame leidma lahenduse olukorrale, kus ka aasta pärast [Venemaa väljaheitmise] otsuse tegemist ja kestva agressioonisõja tingimustes töötavad Venemaa kodakondsusega isikud endiselt Euroopa Nõukogus. See kahjustab selgelt organisatsiooni usaldusväärsust, mille ülesanne on seista meie ühiste väärtuste, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmise ja edendamise eest," kirjutas Reinsalu Euroopa Nõukogu peasekretärile Marija Pejčinović Burićile ja Euroopa Nõukogu praeguse eesistuja Islandi välisministrile Thórdís Kolbrún Reykfjörd Gylfadóttirile saadetud kirjas.

"Lisaks ei tohi alahinnata sellega kaasnevaid julgeolekuriske," märkis Reinsalu.

Saksa ajaleht Bild kirjutas reedel, et Euroopa Nõukogu rahapesu vastase võitlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Nebõvajevi (39) isa on Vene välisluureameti (SVR) kindral Vladimir Nebõvajev. Bildi teatel on mõlemad Nebõvajevid Moskvas sisse kirjutatud samasse korterisse.

Igor Nebõvajev ei vastanud Bildi kommentaaritaotlustele. 

Igor Nebõvajev käis Moskvas mainekas ülikoolis. Bildi teatel näeb Nebõvajev nüüd Moneyvali juhina, millised on Euroopa riikide rahapesu-vastased meetmed. Venemaa rahapesu on aga Euroopas laialt levinud. 

Euroopa Nõukogu viskas Venemaa oma ridadest välja 2022. aasta märtsis. Varem töötas nõukogus umbes 120 venelast. Umbes 90 venelast on oma töökoha säilitanud. Töökoha säilitasid peamiselt topeltkodakondsusega isikud.  

Reinsalu toonitas, et rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik, et tõsta agressiooni hind Venemaa jaoks talumatult kõrgeks. "Sellele aitab kaasa Venemaa mõju ja rolli järjepidev vähendamine rahvusvahelisel areenil. Ei saa unustada, et Ukraina võitleb Venemaa sõjas mitte ainult oma riigi ja vabaduse, vaid kogu Euroopa julgeoleku ja meile oluliste väärtuste eest," ütles välisminister pressiteate vahendusel.

Reinsalu kutsus Euroopa Nõukogus töötavate Vene kodanike probleemi lahendama kiiremas korras, et see ei varjutaks 16.-17. mail toimuvat liikmesriikide tippkohtumist.

Euroopa Nõukogu on demokraatia edendamise ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on kõik Euroopa riigid, ning ka Nõukogude Liitu kuulunud Kaukaasia riigid.

Euroopa Nõukogu tegevuse üks alusdokumente on 1950. aastal koostatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.