Rohkem kui aasta kestnud täiemahulise sõja jooksul pole Lõmani linnast eriti midagi alles jäänud. Lõman on kaks korda olnud lahingutanner – sõja alguses, kui selle vallutasid Vene väed, ning mullu sügisel, kui selle vabastas Ukraina armee.

Viimati oli "Aktuaalse kaamera" võttemeeskond Lõmanis mullu novembris. Siis oli kohalike peamine küsimus, kuidas elada üle talv. Nüüd on talv üle elatud, kuid linn jääb pidevalt tule alla.

"Rindejoon on küll kaugel, kuid mürsud kukuvad siia pidevalt. Lastakse võimsalt, purustatakse maju, aknad lendavad sisse. Kohutavalt hirmus on. Niimoodi me siin elasimegi. Kütsime raudahjuga. Kui eriti võimsaks pommitamiseks läks, jooksime keldrisse. Sõime ja magasime siin," kirjeldas Natalja.

Tema on üks vähestest Lõmani elanikest, kelle maja jäi enam-vähem terveks. "Siiamaani on meil vedanud. Meie korteris lendasid ainult aknad sisse. Purustused on minimaalsed, nii et siin on võimalik elada. Proovime vaikselt taastada ja edasi elada," ütles ta.

Üle tee elaval Juril aga nii hästi ei läinud. Ta kaotas nii oma maja kui ka naabri. Kolme nädala eest kukkus tema hoovi mürsk.

"Meile lubati, et kui sõda saab läbi, siis kõik taastatakse. Aga millal see läbi saab ja see kõik taastatakse? Seda ma ei tea. Ma ei usu, et meil siin taastatakse kõik nagu Butšas või Irpinis, kus kõik sai kahe kuuga tehtud. Meil on väga jõhkrad purustused," rääkis Juri.

Kui Vene väed Lõmani okupeerisid, kolisid nn Donetski Rahvavabariigi sõdurid kohalike sõnul linna kõige luksuslikumasse majja.

"Esimesel ja teisel korrusel olid neil siin kuulipilduripesad. Seal nad ka elasid. Lagastasid muidugi kõik enda ümber," ütles Oleksandr.

Enne täiemahulist sõda oli Oleksandr ärimees, nüüd aga valvab ta võimalike marodööride eest seda, mis nende majast alles on jäänud. Oma pere saatis ta sõja eest Saksamaale. Naasta pole neil veel mitte kuhugi.

"Kui Ukraina jõudis siia tagasi, siis tänu jumalale, taastati elekter. Kütsin elektriga ühte tuba, aga ühtegi aken pole ju ees. Linna on alles jäänud väga vähe inimesi. Iga sellise maja peale maksimaalselt üks inimene. Lapsed viidi kõik minema. Kohutav. Hea, et meile siia humanitaarabi toodi," rääkis Oleksandr.

Kohalikel pole eriti põhjust optimismiks. Peamine hea uudis on kätte jõudnud kevad.

"Need puud, mis terveks jäid, tuleb üle pritsida. Võib-olla hakkavad isegi vilja kandma. Ka sõstrapõõsad tuleb kahjurite eest kaitsmiseks kõik üle pritsida enne, kui pungad tärkavad. Sellega ei tohi hiljaks jääda. Samuti paneme midagi maha, näiteks sibulad. Midagi peab ju sööma," ütles Juri.