Veebruaris tehti kokku 2633 ostu-müügitehingut. Langes kõigi tehinguliikide arv: eluruumina müüdi 1434 korteriomandit ehk üle viiendiku võrra vähem kui mullu, hoonestamata maadega oli tehinguid 663 ehk 44 protsenti mullusest vähem ning hoonestatud maadega 390 ehk 32 protsenti möödunud aastast vähem.

Võrreldes jaanuariga tehingute arv siiski kasvas neli protsenti ja kõige enam tulenes see korteritehingutest, mida oli veebruaris kümme protsenti rohkem. Ostu-müügitehingute arv oli maakonniti väga erinev: Tallinnas üle tuhande, Tartus 280, samas Hiiumaal 11. 

Korteritehinguid tehti Tallinnas veebruaris 619, mida oli 13 protsenti vähem kui eelmise aasta veebruaris. Seejuures uute korteritega tehtud tehingute arv kasvas 29 protsenti, vanemate korteritega tehinute arv oli aga ligi veerandi võrra väiksem.

Tartus müüdi 92 korterit ning korteritehingute arv vähenes aastaga 45 protsenti. Vastupidine oli suundumus Pärnus, kus tehingute arv kasvas 65 protsenti ja oli 89.

Veebruaris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2965 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind kallinenud üheksa protsenti. Vaadates pealinna korterituru esma- ja järelturgu eraldi, siis uue korteri ruutmeeter maksis veebruaris keskmiselt 3647 eurot ja vanema korteri ruutmeeter 2667 eurot.

Aastaga on keskmine uue korteri ruutmeetrihind kallinenud 11 ja vana korteri puhul neli protsenti ning eelmisest kuust püsib esmamüükide keskmine hind neli protsenti ja järelmüükide keskmine hind kaks protsenti kõrgemal.

Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2458 eurot, mis tähendab 22-protsendilist aastakasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli veebruaris 2345 eurot, olles aastaga kasvanud viiendiku võrra.