Erakondade reitingute edetabelit juhib kindlalt ja suure vahega Reformierakond 29 protsendiga. Emor korraldas veebruaris ja märtsi alul neli küsitlust ja siis oli selle perioodi keskmine toetus Reformierakonnal 30 protsenti. Jaanuari keskmine oli neil samuti 30 protsenti.

Teisel-kolmandal-neljandal kohal on jätkuvalt Eesti 200, EKRE ja Keskerakond toetustega 15–16 protsenti. Kui vaadata toetuste komakohti, siis Eesti 200 sai 16,3, EKRE 15,7 ja Keskerakond 15,4 protsenti toetust.

Et nende parteide puhul olid küsitluse veapiir ±1,8 protsenti, siis sisuliselt on statistiliselt tegemist võrdse toetusega erakondadega.

Veebruari nelja küsitluse keskmised erinesid neil veidi enam ning olid EKRE-l 17, Keskerakonnal 16 ja Eesti 200-l 14 protsenti.

Aasta algusest on tõusutrendis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting, mis on ka üks kolmest koalitsioonikõnelustel osalejast. Värskes küsitluses oli SDE toetus 12 protsenti, veebruari keskmine oli neil 10 ja jaanuaris üheksa protsenti.

Seevastu Isamaa reiting on langemas. Neid toetas esimeses valimistejärgses küsitluses kuus protsenti. Veebruari keskmine näitaja oli neil kaheksa ja jaanuaris seitse protsenti.

Parempoolsed jätkavad aeglast kasvu

Parempoolsed jätkavad aeglast kasvu ja märtsis oli nende reiting kolm protsenti. Veebruari keskmine toetus oli Parempoolsetel kaks protsenti.

Rohelisi toetas pärast valimisi 1,6 ja Ühendatud Vasakparteid 1,5 protsenti. Ühendatud Vasakpartei toetus on oluline vaid Ida-Virumaal, kus see küündis 11 protsendini.

Koalitsioonikõnelusi pidavate Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE kogutoetus oli 57 protsenti. Opositsiooni esindavatel EKRE-l, Keskerakonnal ja Isamaal kokku 37 protsenti.

Eestlastest valijate seas oli Reformierakonna toetus 34, Eesti 200-l ja EKRE-l mõlemal 18 protsenti. Eestlastest valijate eelistustes on neljandal kohal SDE 12 protsendiga. Isamaa ja Keskerakond said seitse ja Parempoolsed kolm protsenti toetust.

Muust rahvusest vastajate seas juhib Keskerakond 47 protsendiga. Järgnevad väikeste vahedega Reformierakond (13 protsenti), SDE (12 protsenti) ja Eesti 200 (11 protsenti). EKRE toetus on muust rahvusest valijate seas üheksa ja Ühendatud Vasakparteil kuus protsenti.

Tallinnas on esikohta jagamas võrdselt 27 protsendiga Reformierakond ja Keskerakond. Järgnevad SDE (14 protsenti), Eesti 200 (13 protsenti) ja EKRE (10 protsenti).

Ida-Virumaal on liider Keskerakond 33 protsendiga. Reformierakond ja EKRE said seal mõlemad 16, Ühendatud Vasakpartei 11, Eesti 200 10 ja SDE üheksa protsenti toetust.

Täpsemalt saab lugeda erakondade toetustest eri sotsiaaldemograafilistes gruppides ERR-i reitingute alamlehelt.

Toetusnumbrid koos "ei oska öelda" vastajatega

Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli pärast valimisi 13 protsenti, mis on erakordselt madal näitaja. Eestlastest vastajatest ei osanud oma seisukohta öelda 10 ja muust rahvusest vastajatest 22 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 26 protsenti. Järgnesid Eesti 200 ja EKRE mõlemad 14 protsendi ja Keskerakond 13 protsendiga.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli selles küsitluses 10, Isamaal viis ja Parempoolsetel ligi kolm protsenti.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 9.–17. märtsini ja sellele vastas 1586 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.