"Neljapäeval andsime teada selle aasta neljandast intressitõusust. Tähtajaliste hoiuste intresse on Swedbank tänavu tõstnud juba kolm korda," ütles Eesti suurima panga pressiesindaja Martin Kõrv esmaspäeval ERR-ile. Kui veel eelmisel nädala kehtis Swedbankis aastasele hoiusele 2,5-protsendine intressimäär, siis alates esmaspäevast on see kolm protsenti.

"Turu intressimäärad on viimastel kuudel jõudsalt kasvanud ning sellest lähtuvalt oleme viimase poole aasta jooksul tõstnud korduvalt hoiustele makstavaid intressimäärasid. Hetkel maksame tähtajalisele hoiusele intressi kuni kolm protsenti aastas, mis kehtib, kui raha hoiustatakse vähemalt aastaks," ütles SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.

Coop Panga finantsjuht Paavo Truu tõdes, et muutunud intressikeskkond on kasvatanud nii eraisikute kui ka ettevõtjate huvi tähtajaliste hoiuste vastu märgatavalt ja suurenenud on ka pankade konkurents hoiuste kaasamiseks. "Just täna tõstis Coop Pank lühemate hoiuste (1–17 kuud) intresse ja nüüd ulatuvad need kuni kolme protsendini. Juba kuu alguses otsustasime pakkuda märtsis avatud pikema tähtajaga hoiustele (18–35 kuud) 3,33% aastaintressi," märkis Truu esmaspäeval ERR-ile.

LHV treasury osakonna juhi Kadri Haldre ütles ERR-ile, et LHV on alates möödunud aasta lõpust tõstnud korduvalt oma tähtajalise hoiuse intresse vastavalt Euroopa Keskpanga otsustele, aga ka seoses suurenenud konkurentsiga Eesti hoiuseturul.

"Alles eelmisel nädalal peale Euroopa Keskpanga värskeimat intressiotsust kergitasime taas tähtajalistele hoiustele makstavaid intresse, tõstes 12-kuulise tähtajalise hoiuse intressi kolme protsendini ja 24 kuuks avatava hoiuse 3,2 protsendini. Lisaks tõusid intressid ka teiste perioodide puhul," märkis Haldre.

Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles ERR-ile, et Luminor pakub olenevalt hoiuperioodist ja summast oma eraklientide hoiustele praegu intressimääraks kuni 2,5 protsenti. "Tõstsime hoiuseintresse nii oktoobris, detsembris kui ka nüüd hiljuti veebruaris," lisas ta.

Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ütles ERR-ile, et pank tõstis eelmisel aastal hoiuseintresse kokku viiel korral ning on viimase aasta jooksul kogu aeg pakkunud turu parimat hoiuseintressi. Bigbank pakub kõigile klientidele aastase tähtajalise hoiuse eest kolm protsenti intressi, pikematel perioodidel ulatub intress ka 3,5 protsendini. "Ajal, mil Euroopa Keskpank tõstis just intressi, on see Eesti inimeste suhtes õige ja õiglane," rõhutas Pechter.

Inbanki finantsjuht ja juhatuse liige Marko Varik ütles ERR-ile, et viimati tõstis Inbank Eestis tähtajalise hoiuse intresse tänavu märtsis ning 12-kuulise perioodi puhul on hetkel intress 2,8 protsenti ja 60-kuulise puhul 3,5 protsenti. "Mainitud intressid on endiselt Eesti pankade vaatest endiselt kõrgemate seas," kinnitas Varik.

Holm panga juhatuse esimehe Kaspar Kalveti sõnul on Holm pank pidevalt hoiuse intresse tõstnud, kuna soovib olla inimeste eelistatud hoiusepartner. "Huvi hoiustamise vastu on pidevalt kasvamas. Ühelt poolt on põhjuseks üha paremad intressid – inimesed soovivad saada osa pikki aastaid madalal tasemel püsinud ja nüüd hüppelise kasvu teinud intressipakkumistest. Teisalt on inimeste finantsteadlikkus tõusnud ning nende mõtteviis on muutumas – inimesed mõistavad, et eriti tänase inflatsiooni tingimustes pole mõistlik raha pikaajaliselt arvelduskontol hoida. Ka lühiajaliste tähtajaliste hoiuste intressid on märkimisväärselt kõrgemad kui raha arvelduskontol hoides," ütles Kalvet.

TBB panga esindaja Igor Novikov ütles ERR-ile, et viimati muutis pank eurohoiuste intressimäärasid 6. veebruaril ning perioodil 6.-19. märts toimunud kampaania ajal pakuti aastase hoiuse intressiks kolm protsenti. Praegu on panga kodulehe andmeil 12-kuulise hoiuse intress siiski 1,65 protsenti.

Hoiuste maht on järsult kasvanud

Pankade esindajate sõnul on inimeste huvi hoiustamise vastu järsult kasvanud.

Swedbanki esindaja sõnul hakkasid nende panga klientide tähtajaliste hoiuste mahud kasvama 2022. aasta septembrikuust ning on praeguseks aasta algusest suurenenud üle 22 protsendi. Aastatagusega võrreldes on eraklientide tähtajaliste hoiuste mahud suurenenud 38,2 protsenti ning osaliselt on selle arvelt vähenenud ka vaba raha arvelduskontol hoidmine - selle maht on aastaga vähenenud 13 protsendi võrra.

"Huvi ja päringute arv tähtajalise hoiuse vastu on kõrge juba eelmise aasta lõpust ning peamise osa olemasolevast portfellist moodustavad privaatpanganduse- ja kuldkliendid, kuid ka seeniorid," sõnas Swedbanki kogumistoodete valdkonnajuht Anni Minin. "On märgata, et hoiustajad otsivad turvalist ja kindlat raha paigutuse võimalust. 79 protsenti uutest hoiuselepingutest on sõlmitud aastaks, varasemalt eelistati enam ka lühemaid perioode. Nüüd näeme, et kliendid soovivad praeguses intressikeskkonnas häid intresse pikemaks ajaks fikseerida," lisas Minin.

Ka Evelin Koplimäe SEB-st ütles, et kõrgemad intressimäärad on pannud erakliente suunama raha arvelduskontolt tähtajalisel hoiusel. "2022. aastal kasvas SEB-s eraisikute tähtajaliste hoiuste maht eelneva aastaga võrreldes ligikaudu 50 protsenti. Raha suunamine arvelduskontolt tähtajalistele hoiustele on intressimäärade tõusu tõttu jätkunud ka 2023. aasta alul," märkis SEB eraklientide segmendi müügijuht.

Sama tõdes ka LHV panga esindaja Kadri Haldre: "Võib öelda, et kliendid taasavastavad tähtajalist hoiust, sest huvi seni niisama tavakontol seisnud raha tähtajalise hoiustamise vastu on märkimisväärselt kasvanud. Alates aasta algusest on tähtajaliste hoiuste maht LHV-s kasvanud kokku 85 protsenti - jaanuaris sõlmiti tähtajalisi hoiuseid 89 miljoni euro väärtuses ja veebruaris 69 miljoni euro väärtuses."

Kui eraisikud eelistavad oma vaba raha suunata pikemaajalisele hoiusele, valides enamasti 12-kuulise või pikema hoiuseperioodi, siis ettevõtted eelistavad üldiselt 3- või 6-kuulist perioodi," lisas Haldre.

Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles ERR-ile, et koos intressitõusuga on huvi hoiuste vastu stabiilselt kasvanud ning seda nii era- kui ka äriklientide hulgas. "Eelkõige tuntakse huvi aastase hoiustamise vastu," märkis ta.

Inbanki juhatuse liige Marko Varik ütles aga ERR-ile, et hoiustajate huvi on küll kasvutrendis, kuid üldiselt on uute hoiuste kaasamine viimastel kuudel olnud stabiilne. "Võib öelda, et Eesti elanike huvi hoiuste vastu võrreldes muu Euroopaga on üsna leige, seetõttu kaasame Inbanki kasvu toetamiseks hoiuseid ka läbi erinevate rahvusvaheliste platvormide," märkis Varik.

Ka Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter tõdes, et Eestis on grupp inimesi, kes reageerivad hoiuseintressi kasvule, kuid tervikpilti vaadates on Eestis jätkuvalt inimeste raha peamiselt arvelduskontol ning väike osa rahast tähtajalisel hoiusel, kus see intressi teenib. "Meie Eesti klientide tähtajaliste hoiuste portfell on kasvanud aastaga 47 protsenti," ütles Pechter.

Eesti Panga kogutava statistika kohaselt hakkas alates septembrist märgatavalt suurenema tähtajaliste ja säästuhoiuste maht. Kui aasta esimeses pooles kasvas see eelneva kuuga võrreldes alla ühe protsendi, siis juunis oli kasv maiga võrreldes 2,1 protsenti, septembris juba augustiga võrreldes 6,2 protsenti, oktoobris 10,2 ning tänavu jaanuaris detsembriga võrreldes 10,5 protsenti.