Tänavu jaanuaris tehti Eesti korteriturul maa-ameti statistika järgi tehinguid 29 protsenti vähem kui detsembris ning 33 protsenti vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Veebruaris olid näitajad paremad, korteriomandi tehinguid oli 22 protsenti vähem kui aasta tagasi. Kuises võrdluses korteritehingud veebruaris isegi 10 protsenti kasvasid.

Teatud elavnemist kinnisvaraturul näitavad ka Arco Vara tehingud. "Tõus on suures osas tingitud sellest, et on hooajaline erinevus ja aastast aastasse on detsember ja jaanuar kõige madalama aktiivsusega kuud. Sellepärast siin veebruaris, kevade-suve hakul aktiivsus natukene tõuseb ka," rääkis Arco Vara kutseline maakler Britta Kuus.

Pankades langes laenutaotluse aktiivsus detsembriks tavalisest poole väiksemaks, nüüd on see tõusuteel.

"Tänaseks märtsi esimesed kaks nädalat on taotluste arv juba languse eelsel tasemel," ütles LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.

Veel eelmise aasta esimeses pooles kerkisid korterite hinnad toonase defitsiidi tõttu kiiruga. Korteritehingute hinnatipp oli suve lõpus, millele järgnes langus. Selle hinnatõusu tõttu maksiski veebruaris korteri ruutmeeter võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tallinnas üheksa, Tartus 22 ja Pärnus 20 protsenti rohkem.

Selle aasta alguses on kõikides Tallinna linnaosades korterite keskmised tehinguhinnad eelmise aasta lõpust allpool.

"Pigem on hinnad languses vaikselt tasakaalukalt ja suurt drastilist kukkumist me ei näe. Hetkel ongi välja kujunenud, et ühes kuus hinnalangus on kuskil 0,7 protsenti," rääkis Kuus.

Ka laenutehingud näitavad, et kinnisvara on odavnenud. "Kui me võtame hindamisaktide väärtused versus tehingute reaalsed väärtused, siis tehingu väärtused on madalamad, kui hindamisaktide toodud väärtused. Hindamisakte tehasegi eelnevate võrdlustehingute põhjal," sõnas Vatsel.  

Käesoleval aastal võib taoline tehingute arvu kasv tulla üsna mõõdukas, kuna tarbijakindlus on jätkuvalt kehv ning eluasemelaenud ja üleüldiselt kinnisvara ei ole enam niivõrd paljudele kättesaadav.

"Maksimaalne laenusumma kliendi mõistes on küll vähenenud, just tulenevalt väga kõrgest euriborist, kuna pankadel, on kohustus arvestada kas kuueprotsendilise intressiga või kaks protsenti tänasest määrast kõrgemalt. Kuna me oleme selles konservatiivses lähenemises, siis maksimaalne summa, mida klient täna saab, versus aasta tagasi, on väiksem," ütles Vatsel.