Vene Föderatsiooni ülemkohus valmistab ette resolutsiooni, mille kohaselt peaks riigi kohtusüsteem hindama kuriteoks vabatahtlikult lahingus alistumise vastase vägede kätte. Resolutsiooni kohaselt oleks alistumine kriminaalselt karistatav, kui eksisteerib võimalus vastasele vastupanu osutada ja vältida vangi langemist, vahendas Ria Novosti.

Kohtu resolutsiooni kohaselt ei toimu kuritegu juhul, kui sõdur oma füüsilise seisukorra tõttu ei suuda vältida vangilangemist, st sõdur on kas tõsiselt haavata saanud või šokiseisundis.

Kui kohus hindab, et sõdur andis vabatahtlikult alla, võib teda oodata kolme kuni 10 aasta pikkune vabadusekaotus. Juhul kui Vene sõdur läheb vastase poole üle, süüdistatakse teda riigireetmises ja sellise olukorra puhul võib sõdurit oodata 20- aastane vangistus.

Esimest korda vabatahtlikult vangi langenud Vene sõdur saab resolutsiooni kohaselt vältida kriminaalsüüdistust, kui ta edukalt sõjavangistusest põgenes ning suutis naasta oma üksuse juurde või teenistuskohta ega teinud vangistuse jooksul teisi kuritegusid.