Maa-ameti andmebaasis on andmed korteriomanditega tehtud tehingute kohta olemas alates 2003. aasta keskpaigast, mil Eesti keskmine palk oli 428 eurot kuus. Samal aastal maksis korteri ruutmeeter Tallinnas keskmiselt 625 eurot ehk ühe kuupalga eest saanuks osta 0,68 ruutmeetrit korterist.

Hüpates ajas ligi 20 aastat edasi, on nii kinnisvarahinnad kui palgad teinud läbi tormilise tõusu. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk mullu 1685 eurot kuus ning pealinnas tehtud korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 2889 eurot. Hinna ja sissetuleku suhe on aga korteriostjate jaoks nukramaks muutunud, sest mullu jätkus ühest kuupalgast 0,58 ruutmeetri elupinna ostuks.

Lähiajaloos on palga ja kinnisvarahinna suhe olnud koduostjale soodsaim aastal 2009, mil kinnisvarasektor oli majandussurutises kõvasti räsida saanud ning ühe kuupalga eest sai soetada peaaegu terve ruutmeetri Tallinna korterist.

Edasistel aastatel, kui majandus taastus, hakkas see suhe kehvemaks kärisema ning 2014. aastaks võimaldas keskmine palk Tallinnas osta 0,69 ruutmeetrit korterist. Järgnenud aastatel rühkisid ülespoole nii kinnisvarahinnad kui ka palgad ning keskmisest kuupalgast jagus 0,7 ruutmeetri ostmiseks.

2020. aastaks oli keskmine brutopalk jõudnud 1448 euroni kuus ning kinnisvara hind tõusis esmakordselt üle 2000 euro ruutmeetrist. Ehkki kiiresti kerkisid ka palgad, jäi töötasude kasv kinnisvara hinnatõusutempole alla, sest 2021. aastal sai keskmise palgaga osta juba vaid 0,66 ruutmeetrit korterist.

Ning kui eelnenud aastatel muutus ruutmeetri hinna ja keskmise palga suhe tasases tempos, siis mullune kukkumine koduostjate kahjuks oli järsem ehk ühe aastaga langes ühe kuupalga eest saadava kinnisvara pindala 0,66 ruutmeetri juurest 0,57 ruutmeetrini.

Praegused pealinna koduostjad võivad leida lohutust asjaolust, et aastal 2006, mil keskmine palk ületas vaevu 600 eurot, tuli korteri ruutmeetri eest välja käia 1401 eurot ja seega jagus toona ühest kuupalgast vaid 0,43 ruutmeetri ostmiseks. Kogu maa-ametis saada oleva kinnisvarastatistika ajaraamis oli toonane palga ja kinnisvarahinna suhe seega ostjate seisukohalt kõige kehvem.