Kui autojuhid, kes on osalenud kokkupõrkes, kus vigastatuid pole, omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb sellest politseile teatada. Näiteks siis, kui üks auto mõlgib teist.

"Liigub ringi müüt, et politsei tuleb kohale ja politsei arvamus on siduv liikluskindlustusele selles osas, kumb auto tehakse korda. Tegelikult see nii ei ole, politsei tuleb kohale, et alustada väärteomenetlust süü osas, avarii põhjustamises, mis ei ole ühelgi viisil siduv auto taastamise osas," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Politseini jõuab näiteks Tallinnas ja Harjumaal liiklusavariiteateid nädalas umbes 50. Seni on patrull neist igaühe puhul sündmuskohale sõitnud. Hiljuti katsetas Põhja prefektuur väljasõitmise asemel lahendust, kus osapooled fikseerivad õnnetuse sündmuskohal ise. Selline lahendus läheb nüüd käiku üle Eesti.

"Hakkasime inimestele pakkuma, et kas te oleksite valmis ise ära vormistama õnnetuse, sest tegelikult seadus seda võimaldab. Ja test näitas seda, et 30 protsenti inimesi rõõmuga võtsid selle võimaluse vastu ja mida näitab analüüs, seda, et kuskil 70 protsenti tegelikult saaks seda teha," ütles Tambre.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhi Mart Jesse sõnul oleks võinud samamoodi käituda ka varem.

"Meile endale ka näib, et rohkem olid nagu vanad harjumused, et kui helistatakse, siis peame kohale minema ja vaatama, mis aset leidis ja teha süüdlasele trahvi, aga siis, kui hakati kriitiliselt ressursse üle vaatama, tuli välja, et seadused otseselt ei kohustagi neid sündmuskohale minema ja piisab ka suuniste andmisest telefoni teel," rääkis Jesse.

Patrullivate politseinike sõnul teeb uus korraldus politseinike tööd küll hõlpsamaks, kuid muudatus on alles nii värske, et veel ei ole tajuda, kuidas täpselt see mõjub.

Liiklusõnnetuse vormi saab täita aadressil avarii.lkf.ee.