Sõja 393. päev: Stoltenberg: Putin plaanib sõda jätkata
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei valmistu Vene president Vladimir Putin rahuks, vaid plaanib jätkata sõda. Stoltenbergi sõnul kasutab Ukraina päevas 4000 kuni 7000 suurtükimürsku, samas kui Venemaa tulistab välja kuni 20 000 mürsku. Seetõttu peavad lääneriigid jätkama Ukraina toetamist laskemoona ja relvadega. Sõda on tekitanud Ukrainale 144 miljardi dollari eest kahjusid.
Oluline 23. märtsil kell 20.53:
- Ukraina tahab Dnipro jõe vasakkaldalt Vene väed likvideerida;
- Sõrskõi: varsti kasutame ära Vene vägede nõrkust Bahmutis;
- Ukraina: Vene ajateenijaid survestatakse tegevväelaseks hakkama;
- Melitopolis rünnati neljapäeva hommikul lõhkekehaga kollaboranti;
- Ržõštšiv droonirünnaku ohvrite arv tõusis üheksani;
- NATO peasekretär: Ukraina kasutab päevas 4000 kuni 7000 suurtükimürsku;
- Sõda on tekitanud Ukrainale 144 miljardi dollari eest kahjusid;
- Ukraina president külastas Hersoni lõunaosa;
- Ukraina: Jaapan võiks olla üks Ukraina garantriikidest;
- Slovakkia saatis Ukrainasse esimesed Mig-29 hävitajad;
- Valge Maja: Putin ei muutnud Vene taktikaid peale kohtumist Hiina liidriga;
- Briti luure: Vene väed on Kreminna lähistel suutnud positsioone parandada;
- ISW: Venemaa pealetung Bahmutis aeglustub, kuid Avdijivka vastu ägeneb;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja 19 suurtükisüsteemi.
Slovakkia saatis Ukrainasse esimesed Mig-29 hävitajad
Slovakkia teatas neljapäeval, et riik saatis Ukrainasse neli Mig-29 hävitajat. Kokku lubas Slovakkia anda Ukrainale 13 sellist hävitajat, vahendas The Kyiv Independent.
Madrid: Hispaania saadab järgmisel nädalal Ukrainasse kuus Leopard 2 tanki
Hispaania kaitseministeerium teatas, et tankid läbivad tehases viimast ülevaatust. Kaitseminister Margarita Robles ütles, et veel neli Ukrainasse saatmiseks mõeldud tanki jõuavad varsti ülevaatamiseks tehasesse, vahendas CNN.
Kiiev: Vene väed pole Nova Kahhovkast lahkunud
Ukraina peastaap teatas neljapäeval, et Nova Kahhovkas paiknevad endiselt Vene väed. Peastaap teatas varem, et Vene väed lahkusid Hersoni oblastis asuvast Nova Kahhovka linnast.
Venemaa poolt ebaseaduslikult Hersoni oblastit juhtima pandud Vladimir Saldo väitis samuti, et Vene väed pole Nova Kahhovkast lahkunud.
Nova Kahhovka asub Dnipro jõe idakaldal ja seal asub Kahhovka hüdroelektrijaam.
Ukraina tahab Dnipro jõe vasakkaldalt Vene väed likvideerida
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja Natalja Humenjuki sõnul püüavad Ukraina väed puhastada Dnipro jõe vasakkalda Vene vägedest 20-30 kilomeetri ulatuses, vahendas Ukrainska Pravda. Humenjuki sõnul toimub see suurtükiväe vastutule operatsiooni raames, millega tahetakse Vene vägede jaoks teha tuntavaks Ukraina kohalolu ja surve.
Natalja Humenjuk juhtis tähelepanu, et kuigi tegemist on raske ülesandega, siis on see siiski mõju avaldanud ning näiteks Kinburni neemelt on Dnipro paremkaldale suurtükitule intensiivsus tugevalt langenud, kuna Ukraina pommitab ka logistikasõlmi ja laskemoonaladusid.
Ukraina president külastas Hersoni lõunaosa
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas neljapäeval Hersoni oblasti lõunaosa. See oli Zelenski jaoks sel nädalal juba teine visiit väljapoole Kiievit, vahendas The Guardian.
"Rääkisin kohalike elanikega nende probleemidest ja vajadustest. Me taastame kõik, me ehitame taas kõik uuesti üles," teatas Zelenski.
Vene väed tegutsesid Hersonis kaheksa kuud. Venemaa vallutas linna 2. märtsil ja 11. novembril vabastasid Ukraina väed Hersoni.
Rahvusvaheline uurijate meeskond teatas hiljuti, et kogusid piisavalt tõendeid, mis näitavad, et Venemaa riik rahastas Hersoni linnas asunud piinakambrite ehitamist. Kambrites tegutsesid Venemaa julgeolekutöötajad.
Bloomberg: Vene palgasõdurite firma Wagner võib vähendada sõjalist tegevust Ukrainas
Uudisteagentuur Bloomberg allikate teatel võib Vene palgasõdurite firma Wagner vähendada sõjalist tegevust Ukrainas. Wagnerit on tabanud Ukrainas mitmed tagasilöögid. Seetõttu võib Wagneri juht Jevgeni Prigožin pöörata hoopis oma tähelepanu Aafrikale.
Prigožin kurdab järjepidevalt, et tema võitlejatel pole piisavalt varustust ja laskemoona. Wagner värbas tuhandeid vange, et nende abil vallutada Bahmuti linn. Linnas käivad aga endiselt ägedad lahingud. Briti luure hinnangul on Wagner kaotanud Ukrainas pooled värvatud vangidest. Kuna Wagnerile pole enam lubatud Vene vanglatest värbamine, siis sõltuvad nad Vene tsiviilisikute seast värvatud vabatahtlikest.
Sõrskõi: varsti kasutame ära Vene vägede nõrkust Bahmutis
Ukraina maavägede ülema kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi sõnul on Vene väed Bahmuti rünnates kandnud suuri kaotusi. Sõrskõi hinnangul ei loobu Vene väed lootusest Bahmut iga hinna eest vallutada, hoolimata kaotustest nii inimressurssides kui ka varustuses.
Kindralpolkovnik Sõrskõi lubas, et Ukraina väed kasutavad Vene vägede nõrgenemist kindlasti ära nagu varem Kiievi, Harkivi, Balaklija ja Kupjanski puhul. Oleksandr Sõrskõi rõhutas, et pideva Vene suurtükiväe ja lennukite tule all näitavad meie sõdurid rindel üliinimlikku vastupidavust, julgust ja vaprust.
Ukraina peastaap: Vene ajateenijaid survestatakse tegevväelaseks hakkama
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina väed 83 rünnakut viiest suunast. Vene väed jätkavad pealetungikatseid Lõmani, Bahmuti, Avdijivka, Marijinka ja Šahtarski suunal.
Peastaabi teatel sooritasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul 48 õhurünnakut, eelkõige Ukraina tsiviiltaristu vastu. Rindeülevaates rõhutatakse, et Vene väed kannavad Bahmuti rünnates suuri kaotusi.
Peastaap rõhutab, et Vene Föderatsioon jätkab relvastatud agressiooni Ukraina vastu ja ei loobu oma kavatsusest okupeerida täielikult Donetski ja Luhanski oblastid.
Näiteks üks Lõuna-Osseetias paiknev üksus töötleb Ukraina peastaabi teatel aktiivselt ajateenijaid, et saada neid sõlmima pikaajalisi lepinguid, mis võimaldaks nad saata Ukrainasse rindele. Ukraina andmeil sõlmis 1.-10. märtsini üle 50 vene ajateenija Vene relvajõududega lepingu. Ilma korralikku väljaõppeta saadeti nad Melitopoli, Zaporižžja oblastisse.
Melitopolis rünnati neljapäeva hommikul lõhkekehaga kollaboranti
Okupeeritud Melitopoli linnas Lõuna-Ukrainas toimus neljapäeva hommikul plahvatus, teatas kohaliku kollaborantliku linnavõimu esindaja Volodõmõr Rogov. Rogovi väitel sai isetehtud lõhkeseadeldise plahvatuses üks kohaliku politseijõu töötaja viga ning ta viidi raviks haiglasse.
Hiljem selgus, et rünnaku ohvriks sattus kohaliku kollaborantliku politseijõu asejuht, kes on praegu haiglas ning kelle seisund on väidetavalt stabiilne.
Ržõštšiv droonirünnaku ohvrite arv tõusis üheksani
Kiievi oblastis Ržõštšiv on Vene droonirünnaku tõttu hukkunud nüüdseks üheksa inimest. Vene väed tegid neljapäeval mitmete Ukraina sihtmärkide pihta droonirünnaku. Üks Vene droon tabas Ržõštšiv linnas elumaja, mistõttu tuli üle 200 inimese evakueerida.
NATO peasekretär: Ukraina kasutab päevas 4000 kuni 7000 suurtükimürsku
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles The Guardianile, et lahingute intensiivsuse tõttu kasutab Ukraina päevas 4000 kuni 7000 suurtükimürsku Vene vägede vastu. Samas Vene Föderatsioon kasutab ligikaudu 20 000 mürsku päevas.
Stoltenberg rõhutas, et Vene president Vladimir Putin ei valmistu rahuks, vaid plaanib jätkata sõda. Seetõttu peavad lääneriigid olema valmis jätkama Ukraina toetamist laskemoona ja relvadega.
Veebruari alguses teatas The Financial Times, et Ukraina väed kasutavad iga päev ligikaudu 5000 kuni 6000 suurtükimürsku.
Sõda on tekitanud Ukrainale 144 miljardi eest kahjusid
Kiievi majanduskooli hinnangul on Vene sõjategevus Ukrainas tekitanud Ukrainale 143,8 miljardi dollari väärtuses kahjusid. Kõige suurema osa sõjakahjudest moodustavad kahjud elamutele, mis ulatuvad pea 54 miljardi dollarini.
Ukraina: Jaapan võiks olla üks Ukraina garantriikidest
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Ihor Žovkvu ütles kolmapäeval Ukraina televisioonis, et Volodõmõr Zelenski valitsus tahab Jaapanit üheks Ukraina julgeoleku garantriigiks, vahendas Ukrinform.
Ihor Žovkvu rõhutas, et julgeolekugarantiid ei pea olema relvade andmine, vaid selle alla võib kuuluda ka sanktsioonide kehtestamine, rahaline toetus ja mittesurmav abi.
Jaapani peaminister Fumio Kishida külastas sel nädalal Ukrainat ning Žovkvu sõnul arutas Kishida Zelenskiga detailselt võimalikke julgeolekutagatisi Ukrainale. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas teisipäeval, et sai Kishida kaudu kutse osaleda virtuaalselt maikuus G7 riikide kohtumisel.
Eelmise aasta septembris esitasid Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak ühes endise NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga Kiievi julgeolekulepet.
John Kirby: Putin ei muutnud Vene taktikaid peale kohtumist Hiina liidriga
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby tõi esile, et Venemaa ei ole muutnud enda taktikaid sõjas Ukraina vastu peale Putini kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga, vahendas Ukrinformi korrespondent Washingtonis öeldut.
John Kirby rõhutas, et Vene president Vladimir Putini väed tapavad jätkuvalt ukrainlasi julmal viisil ning proovivad hävitada nii Ukraina linnu kui ka Ukraina riiki. Kirby sõnul on irooniline, et Vene ja Hiina liidrid tegid avaldusi, mis viitasid ÜRO hartale ja vajadusele leida rahumeelseid lahendusi kui kohe sellele järgmisel päeval ründas Vene Föderatsioon Ukrainat taas droonidega.
Briti luure: Vene väed on Kreminna lähistel suutnud positsioone parandada
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene väed Kreminna lähistel enda positsioone parandanud. Veel aasta alguses ohustasid Ukraina väed Kreminna linnas asuvate Vene vägede positsioone. Kohati on Vene väed mitmeid kilomeetreid edenenud.
Vene väed tahavad brittide hinnangul tagasi vallutada Kupjanski linna, mis on oluline logistikasõlm. Suures pildis püsivad Vene väed Kirde-Ukrainas siiski pigem kaitses. Vene väejuhatus tõenäoliselt kardab, et selles sektoris võib toimuda suurem Ukraina vastupealetung.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 March 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 23, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/Abxa9sU1iq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/XpuSn2ERQG
ISW: Venemaa pealetung Bahmutis aeglustub, kuid Avdijivka vastu ägeneb
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene vägede pealetung Bahmuti vastu aeglustumas, kuid Donetski linna lähistel asuva Avdijivka vastu on rünnakud ägenemas.
Vene väed edenesid Avdijivka ümbruses teisipäeval ja kolmapäeval ning Ukraina sõdurid tegid vasturünnakuid Avdijivka linnast kagus ja kirdes. Ukraina peastaap teatas kolmapäeval, et Vene vägede rünnakupotentsiaal Bahmuti vastu on vähenemas. Samuti on Ukraina allikad varem öelnud, et Bahmuti linnas endas on viimasel ajal olnud vähem lahinguid.
Avdijivka lahingute tähtsuse kasvu näitab ISW hinnangul ka asjaolu, et ühe Vene sõjablogija sõnul varem Vuhledari pidanud minema Vene 58. armee 136. eraldiseisva kaardiväe motoriseeritud laskurbrigaadi sõdurid saadeti hoopis Avdijivkasse. ISW rõhutas, et lisaks mainis Ukraina kaitsevägede esindaja pühapäeval, et Vene vägede suurtükituli Avdijivka vastu on ägenenud. Kõigest sellest võib mõttekoja analüütikute sõnul järeldada, et Vene väed koondavad Avdijivka ümbrusesse rohkem vägesid.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja 19 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 168150 (võrdlus eelmise päevaga + 660);
- tankid 3570 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 6898 (+11);
- lennukid 305 (+0);
- kopterid 290 (+0);
- suurtükisüsteemid 2608 (+19);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 509 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 273 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 2203 (+20;
- tiibraketid 909 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5452 (+18);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 273 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/Ukrinform