Eurostati kiirhinnangu põhjal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta hinnataset arvestades 2022. aastal 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. 2021. aastal oli see 89 protsenti EL-i keskmisest.

Viimati liitunud liikmesriikidest on Eestist kõrgema elatustasemega Leedu (16. koht), Tšehhi (15.), Sloveenia (14.) ja Küpros (13.), varem liitunutest on Eestist taga pool Hispaania (18.), Portugal (21.) ja Kreeka (25.).

Arvutuslikult kõige kõrgema ostujõuga olid Luksemburgi (261 protsenti EL-i keskmisest) ja Iirimaa (234 protsenti) elanikud. Kõige vaesemad olid Bulgaaria (59 protsenti keskmisest), Slovakkia (67 protsenti) ja Kreeka (68 protsenti).

Luksemburgi kõrget ostujõudu seletab Eurostat sellega, et riigis käivad tööl välismaalased, kes panustavad sealsesse majandusse, kuid ei lähe arvesse selle elanikena, mistõttu tuleb SKP elaniku kohta kõrgem. Iirimaa puhul suurendab riigi SKP-d see, et seal asub suurel hulgal hargmaiste suurettevõtete peakortereid, mille tulu läheb küll Iirimaa SKP arvestusse, kuid tegelikult saavad selle omale ettevõtete tegelikud omanikud, kes ei pruugi Iirimaal elada.

Eurostat avaldab lõpliku ja täpsustatud andmestiku juunis.