"Gaasipuuduse oht on endiselt olemas. See sõltub palju sellest, kas jätkame tarbimise piiramist ja tagame mitmekesised tarned. Ja sellega kaasnevad riskid. Nende hulka kuulub Hiina majanduse taastumine, mis suurendas turul nõudlust gaasi järele," ütles Müller ajalehele Financial Times. 

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol hoiatas samuti veebruaris, et Euroopa pole energiasõda Venemaa vastu veel võitnud. 

Euroopa suurima majandusega Saksamaa oli varem suurim Vene gaasi importija. 2021. aastal pärines 55 protsenti Saksa gaasiimpordist Venemaalt. Ukrainale kallale tungimise tõttu teravnenud suhted Venemaa ja lääne vahel häiris ka Euroopa gaasivarustust. Saksamaa otsustas seetõttu otsida alternatiivseid energiatarnijaid. 

Berliin hankis veeldatud maagaasi (LNG) juurde Lähis-Idast ja USA-st. Saksamaa suurendas maagaasi importi Norrast, Hollandist, Belgiast ja Prantsusmaalt. 

Ettevõtted ja majapidamised vähendasid energiatarbimist. Saksamaa tööstus kasutas sel talvel 20 protsenti vähem gaasi. Saksamaa gaasihoidlate täituvus on praegu 64 protsenti. Seda on palju rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. 

"Nad tegid seda tehniliste uuenduste kaudu, mille üle peaksime olema väga uhked ja tootmise kärpimise kaudu. See oli muidugi väga valus," ütles Müller. 

Mülleri sõnul peavad aga ettevõtjad energiatarbimist vähendama veelgi. "Ma arvan, et saame ja peame tegema rohkem, et säästa gaasi. Meil vedas väga, et Euroopas oli soe talv," ütles Müller.