Sõja 394. päev: Vene väed ründasid öösel Ukrainat droonide ja rakettidega

Venemaa ründas öösel mitmeid Ukraina oblasteid Shahed droonide ja rakettidega. Vene väed pommitasid ka Sumõ oblasti asulaid. Mõhhailo Podoljaku sõnul viibib Zelenski ja Xi telefonikõne hiinlaste positsiooni ebaselguse tõttu. USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul on Hiina liidri Xi Jinpingi mitmepäevane riigivisiit Moskvasse murettekitav signaal Hiina toetusest Venemaale.
Oluline 24. märtsil kell 22.30:
- ÜRO on tuvastanud rikkumisi nii Vene kui ka Ukraina vägede poolt;
- Blinken: osa territooriumit saab Ukraina tagasi sõjaliselt, osa teisiti;
- Vene raketirünnakus Ukraina teenuspunktile hukkus viis inimest;
- Vene väed ründasid öösel mitmeid Ukraina oblasteid droonide ja rakettidega;
- Podoljak: Zelenski ja Xi telefonikõne viibib hiinlaste positsiooni ebaselguse tõttu;
- Pentagon: Xi Jinpingi visiit Moskvasse on murettekitav signaal;
- ISW: Prigožin pehmendas enda retoorikat Vene kaitseministeeriumi vastu;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 1020 sõdurit ja 23 lahingumasinat.
ÜRO on tuvastanud rikkumisi mõlemal poolel
ÜRO on tuvastanud Venemaa täiemahulise invasiooni algusest peale sadu sunniviisilise kadumise ning meelevaldse kinnipidamise juhtumeid nii Vene kui ka Ukraina vägede poolt, teatas ÜRO Ukraina vaatlusmissiooni juht Matilda Bogner.
Kokku on ÜRO dokumenteerinud, et üle 600 sellise teo on toime pannud Vene väed ning 91 juhtumit Ukraina väed.
"Kahjuks me leidsime märkimisväärseid rikkumisi mõlemalt osapoolelt," ütles Bogner, viidates sellele, et sõjavange on kinnipidamise ajal piinatud, halvasti koheldud, hoitud õudsetes tingimustes ning hukatud ilma õiglase ja täieliku kohtupidamiseta.
ÜRO inimõiguste volinik avaldas reedel oma hiljutisima raporti, milles on loetletud tsiviilohvrite, piinamise, vägistamise, sunniviisiliste kadumiste ning meelevaldsete kinnipidamiste juhtumid.
Blinken: osa territooriumit saab Ukraina tagasi sõjaliselt, osa teisiti
USA välisministri Antony Blinken hinnangul suudab Ukraina osa okupeeritud alasid vabastada sõjaliselt ning osa võidakse otsustada tagasi saada teistel viisidel. Blinken vastas sedasi vabariiklasest esindajatekoja liikme Chris Stewarti küsimusele, kes päris kas USA toetab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski püüdlust tuua Krimmi poolsaar tagasi Kiievi võimu alla.
Antony Blinken rõhutas lisaks, et see on ukrainlaste enda otsustada, et kuidas nad enda suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja riigi iseseisvuse tulevikku tahavad näha.
Kiiev: Ukraina lõi tagasi 38 rünnakut
Ukraina peastaap teatas reedel, et riigi armee tõrjus viimase ööpäeva jooksul tagasi 38 Venemaa rünnakut. Peastaabi teatel üritavad Vene väed edasi liikuda Lõmani, Bahmuti, Avdijivka suunal. Peastaap kinnitas, et Bahmut on endiselt Ukraina vägede kontrolli all, vahendas CNN.
Saksamaa saatis Ukrainasse kolm pioneerisõidukit
Saksamaa valitsus teatas reedel, et saatis Ukrainasse kolm pioneerisõidukit Dach. Berliin saatis Ukrainasse veel 70 MG3 kuulipildujat. Saksamaa andis Ukrainale ka 30 droonituvastuse süsteemi.
Berliini teatel on Saksamaa alates 1. jaanuarist 2022. kuni 20. märtsini 2023 andnud Ukrainale sõjalist abi 2,7 miljardi euro ulatuses, vahendas The Kyiv Independent.
Vene raketirünnakus Ukraina teenuspunktile hukkus viis inimest
Venemaa tegi Kostjantõnivka linna pihta kell üks öösel S-300 õhutõrjerakettidega raketirünnaku, mis tabas Ukraina võimude poolt rajatud teenuspunkti, kus oli kohalikele inimestele tagatud küte, elekter ja internet elektri- ja teiste eluliste teenuste katkestuste üleelamiseks. Rünnakus hukkus viimastel andmetel vähemalt viis inimest, teatasid Donetski oblasti prokuratuur ja päästeteenistus.
Ukraina sai tagasi 83 langenud sõduri säilmed
Ukraina reintegratsiooniministeeriumi teatel sai Ukraina enda valdusesse tagasi 83 lahingus langenud Ukraina sõduri säilmed.
3. märtsis teatas ministeerium, et Ukraina on tagasi saanud 1426 hukkunud Ukraina sõduri säilmed, vahendas Ukrainska Pravda.
Zelenski kohtus Maailmapanga delegatsiooniga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus reedel Maailmapanga delegatsiooniga. Zelenski tänas panka Ukraina toetamise eest. Sel nädalal hindas Maailmapank, et Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks on vaja vähemalt 411 miljardit dollarit, vahendas Bloomberg.
Medvedev väitis, et Vene väed valmistuvad Ukraina vastupealetungiks
Venemaa endine president Dmitri Medvedev väitis, et Moskva valmistub Ukraina vastupealetungiks, vahendas The Guardian.
"Nad valmistuvad pealetungiks, kõik teavad seda. Meie peastaap arvestab sellega ja valmistab ette oma lahendusi," väitis reedel Medvedev.
Ukraina peastaap: suremus Vene vägede seas on kasvanud
Ukraina kaitsejõudude peastaabi väitel on suremus Vene vägede seas kasvanud ning haavata saanud ohvitserid evakueeritakse Vene Föderatsiooni. Peastaabi väitel suurenes suremus Vene vägede seas 17. märtsist 21. märtsini, kuna raskelt haavata saanute arv on kasvanud. Samuti suurendas suremust kehv meditsiiniabi ning pädeva meditsiinilise personali puudujääk.

Vene väed ründasid öösel mitmeid Ukraina oblasteid droonide ja rakettidega
Krõvõi Rihi sõjalise administratsiooni juhi Oleksandr Vilkuli teatel ründasid Vene väed öösel Krõvõi Rihi linna Shahed droonidega, millest mõned tabasid enda sihtmärke.
Samuti oli Ukraina sotsiaalmeedia teatel plahvatusi kuulda Odessas, vahendas Interfax-Ukraina.
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas hiljem, et Ukraina õhutõrje hävitas kaks Vene Kh-59 raketti.

Vene väed pommitasid Sumõ oblasti asulaid
Sumõ oblasti võimude teatel pommitasid Vene väed korduvalt Novoslobidske, Bilopillia, Velõka Põsarivka ja Hluhhivi asulaid. Teadaolevalt keegi rünnakutes viga ei saanud.
Podoljak: Zelenski ja Xi telefonikõne viibib hiinlaste positsiooni ebaselguse tõttu
Ukraina presidendi administratsiooni kantselei juhi nõuniku Mõhhailo Podoljaku sõnul on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Hiina liidri Xi Jinpingi vahel plaanis telefonikõne arutamaks Hiina rahuplaani, kuid see viibib, kuna Hiinal ei ole praegu selget seisukohta selle kohta, mil määral ta osaleb Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste sõjaliste küsimuste lahendamises.
Hiina president Xi Jinping lubas varem Volodõmõr Zelenskile helistada ning püüda vahendada Venemaa ja Ukraina vahel sõjas rahu. Mitmed vaatlejad ei pea aga Hiina positsiooni selles küsimuses neutraalseks, eriti arvestades Xi Jinpingi hiljutist riigivisiiti Moskvasse, kus ta kohtus ka Vladimir Putiniga, kellega ta muuhulgas arutas Hiina välja pakutud rahuettepanekut.
Mõhhailo Podoljaku sõnul on võimaliku Xi Jinpingi ja Volodõmõr Zelenski telefonikõne korraldamisse kaasatud nii Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak kui ka riigi välisminister Dmõtro Kuleba, teatas Interfax-Ukraina.
Pentagon: Xi Jinpingi visiit Moskvasse on murettekitav signaal
USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul on Hiina liidri Xi Jinpingi mitmepäevane riigivisiit Moskvasse murettekitav signaal Hiina toetusest Venemaale. Austin lisas, et Hiina pole veel saatnud Venemaale surmavat sõjalist abi.
Rootsi parlament kiitis heaks Archer suurtükkide ja Leopard tankide saatmise
Rootsi Riksdag toetus ettepanekut saata Ukrainale sõjalise abi raames Archer iseliikursuurtükke ning Leopard 2 tanke, vahendas Interfax-Ukraina. Samuti saadetakse Ukrainale tankitõrjerelvi ja moona. Lisaks sellele saadab Rootsi Suurbritanniale 14 Archer iseliikursuurtükki asenduseks brittide poolt Ukrainale lubatud AS90 iseliikursuurtükkide asemel.
ISW: Prigožin pehmendas enda retoorikat Vene kaitseministeeriumi vastu
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin asunud pehmendama enda retoorikat Vene kaitseministeeriumi vastu, kuna kardab oma palgasõdurid Bahmuti lahingutes kaotada.
Jevgeni Prigožin hoiatas hiljuti avaldatud videos muret võimaliku Ukraina vastupealetungi osas. Prigožini väidetud numbrid reservis olevate Ukraina vägede kohta olid väga suured ning need seadis muuhulgas kahtluse alla teine tuntud sõjablogija Igor Girkin. ISW hinnangul püüdis Prigožin Ukraina vasturünnaku ohtu suuremaks puhuda, et saada Vene kaitseministeeriumilt rohkem varustust ja relvastust. Mõttekoda juhtis tähelepanu, et Prigožin on hiljuti asunud peale enda palgasõdurite rääkima positiivselt ka Vene regulaarvägedest ja Tšetseeniast pärit võitlejatest.
Eraldiseisvalt teatas Bloomberg hiljuti, et Jevgeni Prigožin on asunud oma tähelepanu Ukraina asemel Aafrika peale viima. ISW tõi ka esile, et Prigožin ei taha nimetada Vene-Ukraina sõda Venemaa võitluseks NATO vastu ning seadis kahtluse alla ka väite nagu Kiievis oleks võimul natsid. Mõlemad väiteid on levinud Kremli propagandas. Prigožin rõhutas, et Venemaa võitleb ukrainlaste ja venevastaste palgasõduritega, kellel on NATO antud varustus.
Jevgeni Prigožin pidas ka naeruväärseks Vene väejuhatuse eeldust kallaletungi planeerides, et NATO ei aita Ukrainat sõjaliselt. Prigožin samas toetas Venemaa jätkuvat sõda Ukraina vastu, kuid polnud kindel selle edus. Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja kutsus üles ukrainlasi mitte alahindama ja vältima sisemisi konflikte Venemaal.

Jevgeni Prigožinil pole sõjalist haridust ning ei ole selge, millel tema väiteid Ukraina vägede käitumise kohta põhinevad.
Briti luure: Venemaa roteerib Valgevenes asuvaid väljaõppel olevaid vägesid
Venemaa on viinud Edela-Valgevenest Obuz-Lesnovski väljaõppekeskusest ära vähemalt 1000 sõdurit, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium. Brittide hinnangul toob Venemaa nende asemel väljaõppele tõenäoliselt uued sõdurid ehk tegemist on rotatsiooniga.
Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul on kõnekas, et Venemaa peab enda sõdurite väljaõppeks kasutama Venemaast väiksema sõjalise kogemusega Valgevene relvajõudude instruktoreid. Venemaa hinnangul on oluline ka signaal väljapoole Valgevene kaudsest toetusest.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 March 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 24, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/rQBoHmhsbB
#StandWithUkraine pic.twitter.com/leo9MwlOvq
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 1020 sõdurit ja 23 lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 169170 (võrdlus eelmise päevaga + 1020);
- tankid 3574 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 6921 (+23);
- lennukid 305 (+0);
- kopterid 290 (+0);
- suurtükisüsteemid 2616 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 511 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 276 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 2208 (+8);
- tiibraketid 911 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5464 (+12);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 277 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas hukkunutena kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit. Tollal ei täpsustanud Podoljak hukkunute ja viga saanute suhtarvu.
USA ja Euroopa allikate kohaselt on Ukraina sõjas kaotanud 120 000 sõdurit, kes on kas hukkunud või viga saanud. Ukraina enda kaotustest avalikult ei räägi ning ei jaga seda infot ka partneritega, kirjutas märtsi keskel The Washington Post. Vene väed on hinnanguliselt kaotanud 200 000 sõdurit. Venemaal on samas ligikaudu kolm korda rohkem elanikke kui Ukrainal.
Eraldiseisvalt dokumenteerib teadaolevaid Ukraina ja Vene sõjatehnika kaotusi Oryx sõjandusblogi, tuginedes tõendatud sõjakaotustele.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/Interfax-Ukraina