"Miljard eurot, mis eelmise aasta oktoobris võeti, see tegelikult pole eelmise aasta lõpu seisuga ära kulutatud. Seda ei ole välja toodud täpselt, aga minu andmetel, vaadates riigikassa finantsdünaamikat, selle aasta veebruari lõpuks on sellest miljardist üle poole ära kulutatud. Eelmisel aastal kulutati alla poole või isegi vähem," rääkis Sõerd.

Eesti emiteeris oktoobris ühe miljardi euro ulatuses 10-aastaseid võlakirju, mille kupongi intressimääraks kujunes neli protsenti aastas. 

"Ma olen ka mõelnud, et millal tuleb järgmine võlakirjaemissioon. Ootame ära esimese kvartali andmed, siis võib-olla saab midagi öelda. Arvestades, et sel aastal ikkagi eelarvepuudujääk kasvab, seda näitavad prognoosid," rääkis Sõerd.

Sõerdi sõnul riigieelarve kulud tänavu kasvavad, kuna üldine majandusolukord jaheneb, tööpuudusenäitajad muutuvad ja kiirest inflatsioonist tingitud maksulaekumiste hoogne kasv hakkab aeglustuma.

"Eelarve menetlemise ajal küsisin, kui suur on sel aastal laenuvajadus. Siis selgus, et see on 1,2 miljardit. See ei ole küll kõige värskem teadmine, aga eelarve koostamise ajal oli see info. Nüüd uued prognoosid tulevad, see number võib muutuda. Uue laenu vajadus tekib siis, kui riigikassa finantsvarade jääk langeb sellisele piirile, kust ta normi järgi ei tohiks allapoole langeda. Kas see tekib esimesel poolaastal või teisel poolaastal – seda on praegu raske öelda," sõnas Sõerd.

Riigikassa finantsvarade jääk veebruari lõpus oli 2,5 miljardit eurot, see peaks Sõerdi sõnul olema veel tuntavalt üle riigikassa minimaalselt vajaliku likviidsusvaru.

Jaanuaris vähenesid riigi finantsvarad Sõerdi sõnul 500 miljoni euro võrra – see on umbes pool mullu võetud miljardilisest laenust. "Siin on selge põhjus – jaanuaris oli väike puudujääk, 0,2 protsenti SKP-st, sama suurusjärk, mis eelmisel aastal, aga laenuraha läks teise pensionisamba maksete ja keskmise tootluse kompenseerimisele," ütles ta.

Sõerdi sõnul hinnatakse võlakirjaemissiooni suuruse ja tähtaegade vajadust vastavalt finantsurgude olukorrale. "Emissioone võib teha ka suuremas või väiksemas mahus, see on juba spetsialistide teema," rääkis ta.

Uue pikaajalise laenu vajadus sõltub Sõerdi sõnul riigieelarve puudujäägi prognoosist selleks aastast, rahavoo dünaamikast ja ka vajadusest võtta laenu varasemate laenude tagasimaksmiseks, mille tähtajad on sellel aastal. Võlakohustuste tagasimaksete summa tänavu on 417,9 miljonit eurot. Sellest seega märtsis makstakse tagasi 250 miljonit eurot, ütles Sõerd.

Järgmine lühiajaliste võlakirjade oksjon, millega müüakse kuue- ja 12-kuiseid võlakirju 250 miljoni euro väärtuses, toimub järgmisel teisipäeval.