Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu järgi mullu elanike ostujõu pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ning Eesti elanike elatustase oli 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli mullu ühe elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti.

"Kui vaadata pikemat vaadet – 10 aastat tagasi oli Eesti osakaal 76 ja 20 aastat tagasi 48 protsenti. Nii et pikemas vaates on see osakaal väga kiiresti tõusnud," ütles Mertsina.

Näitajat mõjutavad see, kui kiirest on kasvanud SKP jooksevhindades, milline on olnud hinnakasv, samuti rahvaarvu kasv. Kõrvaldatud on hindade erinevused riikide vahel.

Läti ja Leedu osakaal Euroopa Liidu keskmisest samal ajal tõusis. "Tegelikult kui vaatame, kui palju kasvas üldse SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi, siis Eestis kasvas see eelmisel aastal  6,2 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt 8,5 protsenti. Seda mõjutas, et Eestis oli jooksevhindades kasv küll väga kiire eelmisel aastal, aga meist oli veel kiirema jooksevhindades kasvuga riike," rääkis Mertsina.

"Kui vaatame reaalkasvu, ehk seda SKP kasvu, kust on hinnamõju välja arvestatud, siis oli Eesti eelmisel aastal ainuke riik Euroopa Liidus, kus majandus langes," sõnas Mertsina.

Samuti mängib selles rolli elanike arvu muutus, Eestis ja Leedus see veidi kasvas, Lätis ning Euroopa Liidus keskmiselt aga langes. "Kui rahvaarv tõuseb, samal ajal kui hinnakasv on väga kiire ja samal ajal kui SKP kasv võrreldes näiteks Läti ja Leeduga ei ole kõige kiirem, siis see jällegi jätab meid selles konkurentsis natukene tahapoole," ütles Mertsina.

Eelmise aasta osakaalu langemine ei olnud Mertsina sõnul ka üllatav. "Selliseid osakaalu vähenemisi on Eestis toimunud ka varem, näiteks aastatel 2008, 2009, 2015. Eesti ei olnud ka Euroopa Liidus ainus riik, kus osakaal Euroopa Liidu keskmise suhtes vähenes. Kui Eestis oli see vähenemine kaks protsendipunkti, siis näiteks Saksamaal üle kolme, Luksemburgis isegi üle seitsme, Rootsis neli, Soomes ligikaudu kolm."

Mida aeg edasi, seda aeglasemaks konvergents Euroopa Liidu keskmise suhtes läheb. "Seda on raske öelda, kui kiiresti või millise osakaaluni Eesti lähiaastatel Euroopa Liidu suhtes tõuseb. Kui vaadata olemasolevaid prognoose, näiteks hinnaprognoosi – tarbijahinnad ei ole ainukesed, mis seda mõjutavad – Eestis, Lätis, Leedus on tarbijahindade kasvuprognoos sisuliselt ühesugune, kuskil üheksa protsendi lähedal, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt on ta veidi üle kuue protsendi selleks aastaks. Kui vaatame SKP jooksevhindades kasvusid, siis Eestis vähemalt praeguse prognoosi järgi võib tulla Eestis kasv Läti-Leedu ja isegi Euroopa keskmisega võrreldes madalam. Küsimus on, mida teeb rahvaarv," rääkis ta.

Euroopa Liidu riikide võrdluses on esikohal Luksemburg ja Iirimaa, mida võib pidada erandjuhtudeks. Luksemburgi majandusse panustavad seal töötavad välismaalased, kes ei ole riigi elanikud ning see tõstab riigi SKP-d elaniku kohta. Iirimaal asuvad suurettevõtete peakorterid, mille tulu arvestatakse riigi SKP-s, kuid ettevõtete omanikud üldiselt riigis ei ela. "See ei peegelda päris täpselt metoodiliselt seda pilti, kuidas arvestatakse SKP-d inimese kohta teistes riikides," ütles Mertsina.

Mertsina märkis, et Eesti on ka möödunud mitmetest vanadest Euroopa Liidu riikidest. "Näiteks Hispaania, Portugal, rääkimata Kreekast."

Eesolevatel aastatel peaks Eesti majanduskasv peaks siiski Mertsina sõnul olema keskmiselt Euroopa Liidu majanduskasvust mõnevõrra kiirem, "Muidugi palju sõltub ka sellest, kuidas käituvad hinnad. Keskpikas vaates võib ikkagi prognoosida seda, et Eesti osakaal Euroopa Liidu keskmise suhtes peaks kasvama. Siiani on Eestis toimunud konvergents Euroopa Liidu keskmise suhtes väga kiiresti. See aeglustub, aga see kasv ikkagi peaks jätkuma."