Suurem osa tänavailt kokku korjatud graniitkillustikust jõuab prügilasse
Talvehooajal puistatakse Tallinna tänavatele tuhandeid tonne graniitkillustikku ja hooaja lõpul korjatakse see jälle üles. Suurem osa killustikust ei ole järgmisel hooajal uuesti kasutuses, vaid rändab prügilasse, sest imuritega koristatud killustik on prahiga segamini ega kõlba enam tänavale.
Tallinnas algas tänavakoristus nädal aega tagasi. Kesklinnas on graniitkillustik ehk sõelmed paljudes kohtades koristatud või kokku lükatud ja ootel.
Koos linnaosavalitsustega on Tallinna linn tänavu talvel puistanud peaaegu 4000 tonni graniitkillustikku. Imuritega kokku korjatud killustik on nüüd prügi.
"Seal sees on konisid, klaasikilde, vanu naastrehvitükke. Ega ta enam hea ehitusmaterjal ei ole. Ja kui vaadata jäätmeseadust, siis tegemist on jäätmega, mille koht on prügimäel," selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Tarmo Sulg.
Kõnniteedelt koristatud puhtam materjal võib leida kasutust parklate või kalmistuteede korrastamiseks. Käsitsi korjatud killustik on samuti puhtam, selle viskab kojamees järgmise libedaga uuesti maha.
Masinaga korjatud materjali puhastada pole mõtet, ütles Sulg.
"Tallinnas on seda peaaegu kümme aastat tagasi korra ka katsetatud. Toonane teadmine oli see, et sõelmete puhastamine talveprügist on poole kallim kui uute sõelmete ostmine. See ei tasu ennast ära ka keskkonnaressursside mõttes – see kulutab elektrit, kulutab päris suurel hulgal vett," selgitas ta.
Lisaks killustikule tuleb naastrehvidega lahtisõidetud katend rentslitest lahti kraapida.
Linna lepingupartnerid kohustuvad 30 päeva jooksul kevadkoristuse algusest tööd lõpetama. Tööde teisel nädalal tuleb teed pesta. Pakasega tuleb tööd katkestada, et imur kinni ei külmuks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
