Sõja 395. päev: Ukraina kinnitusel valmistuvad venelased Krimmist põgenema
Vene võimud valmistuvad Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarelt lahkuma, väidab Ukraina sõjaväeluure esindaja ning sama rääkis ka krimmitatarlaste üks juhte. Briti luure hinnangul keskendub Venemaa edaspidi rohkem kaitsetegevusele.
Oluline laupäeval, 25. märtsil kell 22.20:
- Putin: Mosvkal on Valgevenega kokkulepe riiki tuumarelvade paigutamiseks;
- Zalužnõi: olukord Bahmutis hakkab rahunema;
- Putin ja Erdogan arutasid telefonikõnes viljalepet;
- Ukraina luure hinnangul on näha Vene võimurite pagemist Krimmist;
Putin: Moskval on Valgevenega kokkulepe riiki tuumarelvade paigutamiseks
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul sõlmis riik Valgevenega leppe selle territooriumile tuumarelvade paigutamiseks, vahendas Reuters Venemaa riiklikku uudisteagentuuri TASS.
Putini sõnul ei rikuks see ühtegi lepet. "Me nõustusime Lukašenkoga, et paigutame Valgevene territooriumile tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut rikkumata taktikalised tuumarelvad," ütles Putin.
Venemaa plaanib juuliks lõpetada Valgevene territooriumil taktikaliste tuumarelvade hoiustamise rajatise ehituse, seejuures ei plaani Moskva anda Valgevenele relvade üle kontrolli, ütles Putin.
Raketirünnakus Donetskile hukkus kaks tsiviilelanikku
Ukraina võimude teatel hukkus laupäeval Vene vägede raketirünnakutes Donetski oblastis kaks inimest, neist mees Tšassiv Jaris ja naine Toretskis.
Reedel hukkus Vene vägede rünnakus kolm inimest Kostjantõnivka linnas.
Zalužnõi: olukord Bahmutis on hakkab rahunema
Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi sõnul on ukrainlased suutnud seista vastu Venemaa pealetungile Bahmutis ning olukord hakkab rahunema.
"Bahmuti piirkond on kõige raskem. Tänu meie kaitsejõudude suurtele pingutustele on olukord stabiliseerumas," ütles Zalužnõi Telegramis avaldatud postituses.
Venemaa rünnakute hulk Bahmutis on vähenenud viimastel päevadel päevas alla 20, varem oli neid päevas üle 30.
Putin ja Erdogan arutasid telefonikõnes viljalepet
Venemaa president Vladimir Putin pidas laupäeval telefonikõne Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.
Kremli teatel tänas Erdogan Putinit "positiivse suhtumise eest" Musta mere viljaleppe pikendamisel.
Venemaa esitas esmaspäeval tingimused Musta mere viljaleppe edasise pikendamise jaoks.
Kremli teatel arutasid Putin ja Erdogan ka energiavaldkonda, sealhulgas gaasitarneid ja Venemaa Türki ehitatavat Akkyuy tuumajaama projekti.
Leppe sõlmimist vahendasid eelmise aasta suvel ÜRO ja Türgi, seda pikendati mullu novembris ning ka möödunud laupäeval.
Ukraina luure: venelased valmistuvad Krimmist põgenema
Vene võimud valmistuvad Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarelt lahkuma, väidab Ukraina sõjaväeluure esindaja.
Vene okupatsioonivõimu ametiasutused ja tippametnikud kiirustavad müüma nende valduses olevat kinnisvara ning evakueerima oma perekondi, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Jusupov.
"Samal ajal räägivad nad alluvatele ja teistele ametnikele, et muretsemiseks ei ole põhjust ja kõik on kontrolli all," lisas Jusupov.
"Vene võimutegelaste perekondi evakueeritakse ja seda üsna kiirustades. Siin on mõtlemisainet igaühele, kes on sidunud oma elu Putini russitsistliku režiimiga. Nad lahkuvad Krimmist, kui veel saavad," kirjutas Jusupov sotsiaalmeedias.
Ukraina sõjaväeluure esindaja rõhutas oma postituses, et Krimm vabastatakse ning kõigil, kes on teinud koostööd okupatsioonivõimudega, oleks mõistlik sealt lahkuda.
Krimmitatarlaste juht: demoraliseerumine on alanud
Samas rääkis ka krimmitatarlaste juhtorgani, Medžlise asejuht Ahtem Tšõihoz, kelle sõnul peatavad venelastest ärimehed poolsaarel oma tegevuse ning kinnisvaraomanikud on oma majad ja korterid turuhinnast odavamalt müüki pannud.
"Neil ei ole usku, et Krimm jääb Venemaa kontrolli alla. Hinnad on kukkunud, pole enam Vene investoreid, nad jätavad oma firmad maha ja loobuvad ehitusprojektidest. Nõudlust uute korterite järele ei ole," rääkis Tšõihoz Raadio Vabadus otsesaates.
Tema sõnul on sarnased meeleolud Krimmis kestnud juba alates septembrist, kuid Ukraina vägede viimased rünnakud Vene armee taristu pihta Krimmis on neid ainult tugevdanud.
"Kindlasti ei tule sel kevadel Krimmis grillihooaega, Krimm oli nende jaoks nii kodune paik: siin on päike, meri, soe. Aga enam nad ei vaata seda nii. Kõige tähtsam on, et me oleme hävitanud nende soovi nautida elu Krimmis, Venelastele ei meeldi minna kohta, kus nad tunnevad ennast ohustatult. Seega – ei mingeid grillipidusid," ütles Tšõihoz.
Briti sõjaväeluure: Venemaa hakkab rohkem kaitsele keskenduma
Venemaa pealetung Bahmutis on peatunud tänu seal saadud suurtele kaotustele. Ümberkorraldused muudes rindelõikudes annavad tunnistust sellest, et Vene relvajõud naasevad pärast jaanuari alustatud rünnakuüritusi taas rohkem kaitsetegevusele, ütles Briti sõjaväeluure oma laupäevases lühiülevaates.
Donbassis Bahmuti linnas on Vene üksuste rünnakud suuresti seiskunud. Selle on tõenäoliselt põhjustanud esmajoones suured kaotused Bahmutis, märkis Ühendkuningriigi luure. Samas on ka Ukraina kandnud Bahmutit kaitstes suuri kaotusi, tunnistas Briti sõjaväeluure.
Venemaa olukorda muudavad keerulisemaks ka pinged kaitseministeeriumi üksuste ning erasõjakompanii Wagner vahel, mis mõlemad on panustanud piirkonnas oma vägedega.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 25 March 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 25, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/hPItxkp6cV
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bCnS87k1lJ
Tõenäoliselt on Venemaa nüüd suunanud oma operatsioonide fookuse Bahmutis lõunas asuva Avdijivka ja põhja pool paikneva Kreminna-Svjatove piirkondadele, kuid seal saab Moskva peamine püüdlus olema rinde stabiliseerimine.
See annab alust väita, et Venemaa pöördub pärast aasta algul käivitatud rünnakuid, mis ei ole andnud otsustavaid tulemusi, oma sõjategevuses tagasi kaitsetegevusele, lõpetas Briti sõjaväeluure oma igapäevase lühikommentaari.
Zelenski: relvade nappus takistab pealetungile minemist
Ukraina armee ei saa vastupealetungile minna, kuna sel napib relvi ja laskemoona, ütles president Volodmõr Zelenski usutluses Jaapani ajalehele Yomiuri Shimbun.
Rääkides Ukraina sõdurite ettevalmistamisest vasturünnakuks, ütles Zelenski: "Me ei saa veel alustada. Me ei saa neid välja saata. Ootame laskemoona saabumist oma partneritelt."
Zelenski ütles, et Venemaa saab välja tulistada kolm korda rohkem mürske kui Ukraina.
President tunnistas ka, et riigi idaosas ei ole sõjaline olukord hea ning tõi selle ühe põhjusena samuti välja relvastuse ja laskemoona nappuse.
Zelenski rääkis ka sellest, et lääneriigid on otsustanud anda Ukrainale moodsaid tanke, kuid ei ole siiani julgenud lubada oma moodsaid hävituslennukeid. "Kui sul on on poliitiline tahe, siis sa leiad viisi, kuidas meid aidata. Me oleme sõjas ega saa oodata," rõhutas Ukraina president.
The Insider: Moskvalt nõutakse 27 000 mehe värbamist armeesse
Moskva linnavõimud on saanud korralduse uue värbamislainega tuua Vene relvajõududesse vähemalt 27 000 lepingulist sõjaväelast, kirjutas Venemaa opositsiooniline väljaanne The Insider.
Selle andmete kohaselt on linna ametnikele, kes hakkavad vahetult värbamisega tegelema, juba väljastatud blanketid, kus on ära näidatud lepingulistele sõjaväelastele määratud väljamaksed, töötasu ja tähtajad.
Linnavalitsuse allika sõnul püütakse praegu relvajõududesse mehi saada eranditult vabatahtlikkuse alusel, aga kui see ei õnnestu, võib eeldada uue mobilisatsioonilaine väljakuulutamist.
USA väljaanne Bloomberg kirjutas reedel, et Venemaa kavatseb uue värbamislainega relvajõududesse saada täiendavalt 400 000 meest.
Reedel rääkis kaitseministeeriumis korraldatud briifingul ka kolonel Tarmo Kundla kaitseväe peastaabist, et Venemaa relvajõud on alustamas uut värbamiskampaaniat, mis seekord puudutab ka suurlinnade elanikke.
ISW: Venemaa on pidanud merejalaväe pataljoni kaheksa korda uuesti mehitama
Venemaa on pidanud Ukrainas Vuhledari piirkonnas pealetungi üritavat merejalaväe 155. brigaadi koosseisu seda tabanud kaotuste tõttu kaheksa korda uuesti formeerima, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval.
ISW viitab, et mõned prominentsed Vene sõjablogijad on kritiseerinud oma relvajõudude juhtkonda selle eest, et vägesid saadetakse Vuhledaris pealetungile ebatõhusa frontaalrünnaku vormis, kus sõdurid lähevad lainetena vastase peale.
Blogijate sõnul on selline taktika, kus algul rünnatakse rinde keskosa, siis aga püütakse läbi tungida Ukraina kindlustatud positsioonidest tiibadel, ebaefektiivne, kuna see toob kaasa suuri inimkaotusi, ei anna aga edu ning ei suuda ukrainlasi üllatada. Nende hinnangul peaks Vene üksused püüdma katkestada ukrainlaste varustusteed läände ja püüdma asula mitmest küljest lähtuvate rünnakutega ümber piirata. Seda aga ei suudeta teha, kuna napib laskemoona ning mitmed läheduses asuvad külad on endiselt Ukraina üksuste käes.
Sellega seoses toovad Vene sõjablogijad välja, et Vuhledari vallutamiskatsetega alates sõja algusest saadik seotud olnud merejalaväe 155. brigaadi isikkoosseis on juba kaheksa korda hävitatud ja siis uuesti formeeritud.
Vuhledaris toimuva kohta avaldatud kriitika näitab ISW hinnangul Venemaa inforuumis levivat rahulolematust Vene relvajõudude juhtimisega ning hirmu lähiajal alata võiva Ukraina vastupealetungi ees.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 720 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 169 890 (võrdlus eelmise päevaga + 720);
- tankid 3580 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 6932 (+11);
- lennukid 305 (+0);
- kopterid 291 (+1);
- suurtükisüsteemid 2623 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 520 (+9)
- õhutõrjesüsteemid 276 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 2214 (+6);
- tiibraketid 911 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5483 (+19);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 277 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrainska Pravda, The Insider
