Selleks et parandada veterinaarmeditsiini praegust madalseisus olekut, pöördusid Eesti veterinaarmeditsiini- ja hariduse esindajad mõni nädal tagasi avalikult peaminister Kaja Kallase poole.

Muuhulgas tehti pöördumise kaudu valitsusele ettepanek kahekordistada vastuvõttu eestikeelsele veterinaarmeditsiini erialale. Vastuvõtu suurendamisega kaasneks aga ka täiendav rahavajadus loomaarstide koolitamiseks. Ühes aastas oleks lisaraha vajadus vähemalt kaks miljonit eurot. Maaülikooli rektor Ülle Jaakma ütles, et praeguse praktika põhjal pole aga seesugust raha Maaülikoolil üksinda kusagilt võtta.

"Me oleme kombineerinud riiklikku tegevustoetust, tasulist õpet ja aastast 2019 on maaeluministeerium toetanud veel loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamist omakorda väikese toetusega. Nii, et me oleme kolme rahastusallikat kombineerinud, et suudaksime katta kogu õppega seotud kulusid," rääkis Jaakma.

Peaministrile tehtud pöördumisele on reageerinud ka haridus- ja teadusministeerium. Ministeeriumi asekantsleri Renno Veinthali sõnul on veterinaarmeditsiini järelkasvuga probleeme, kuid valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks on tegelikult võimalused Maaülikoolil endal suuresti ka olemas.

"Teadupärast ei juhita kõrghariduses rahastamist enam läbi koolitustellimuste ja seda juba päris kaua aega. Ülikoolidel on oma autonoomia piires mitte ainult õigus, vaid ka kohustus otsustada, millistel tingimustel ja isegi kui palju üliõpilasi nad vastu võtavad," sõnas Veinthal.

Rahapuudusega seoses viitab Veinthal aga asjaolule, et Maaülikoolis pakutavast kõrgharidusõppest tervelt kolmandik on väljaspool ülikooli vastutusvaldkonda. Seesugused valikud toovad paratamatult kaasa ressursside killustumise.

"Kui ressursid on piiratud ja nad on piiratud, siis millised on need kõige tähtsamad väljakutsed, mille lahendamisele need ressursid suunata? Tõsiasi on see, et need vastutusvaldkonnad on kokku lepitud ja Maaülikool täna siiski tegutseb valdkondades, mis on väljaspool kokkulepitud vastutusvaldkondi. Nii, et siin on ka kohti, kus järgi mõelda ja küsida iseendalt, et kas kõike seda, mida tehakse, peab ilmtingimata tegema," lisas Veinthal.

Jaakma sõnul on ülikoolis teoreetilise võimalusena läbi arvutatud, et kui näiteks sulgedagi kogu majandusõppe suund, siis sellest üle jäävast rahast saaks katta ühe veerandi loomaarsti õppeks vajalikust summast. "Isegi selline drastiline võte meid praegu ei aitaks," ütles ta.

Veinthal lisas, et järgneva nelja aasta jooksul on riigi eelarvestrateegias ette nähtud kõrghariduse rahastuse kasv igal aastal 15 protsendi võrra. See omakorda annab ülikoolidele võimaluse suunata täiendavaid ressursse ülikooli fookusvaldkondade eelisarendamiseks.

Jaakma sõnul sellest rahast veterinaaria arendamiseks üksi ei piisa – vahepealne inflatsioon on teinud oma töö ja samast rahast on vaja tõsta ka õppejõudude palkasid või maksta näiteks hoonetega seotud kulutusi.

"Ülikooli poolt tahame öelda, et see ei ole ainult loomaarsti õppega seotud probleem, et see on natukene laiem probleem. Aga õppest saab kõik alguse ja on selge et praegu selle arvestusega, mis on tehtud aastaid tagasi, et Eestil on vaja 25 lõpetajat aastas, et sellega me praegu välja ei tule, igal juhul oleks vaja seda suurendada veel 15 lõpetaja näol," lausus Jaakma.