Emajõe Lodjaselts hakkab tegutsema Tartu vallas

Tartu linnavõimu ja Emajõe Lodjaseltsi vahel lahvatanud vaidluses kompromissi ei paista. Emajõe äärde ebaseaduslikult rajatud ehitisi ei kavatse selts ettenähtud tähtajaks eemaldada ja peab hakkama trahve maksma.

Kuna Tartu linn ei luba senisel krundil jätkata, viivad lodja-ehitajad osa oma tegevusest linnast välja Tartu valla territooriumile.

Lodjakojas on käimas suur ehitus, uue lodja kere on juba peaaegu valmis. Nii selle lodja ehitusmaterjali kui ka palju muud on lodjaselts ladustanud Kvissentalis olevale krundile, kus linna sõnul on toime pandud mitmeid õigusrikkumisi. Kui reedeks plats puhas pole, rakendub seltsile sunniraha 3000 eurot.

"Et meil siin lodjaehitus seisma ei jääks, mis me siin loodame ikkagi kultuuripealinna aastaks valmis saada, teeme ühisrahastus-kampaania et raha linnale ära maksta. Kuna linn tähtajas ei olnud nõus vastu tulema ja tuleb hakata trahvirahasid koguma," ütles Emajõe lodjaseltsi juht Priit Jagomägi.

"Lodjaseltsil on teada, et peab ehitised ja asjad eemaldama, see on teada möödunud aasta septembrist alates. On käinud pidev uute vabanduste otsimine, et mitte sealt lahkuda," rääkis Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Jagomägi nimetab Madruse tänava krunti vajalikuks tagahooviks, sest lodjakoja ümber linn ehitusmaterjale kuhjata ei luba.

Lodjaseltsil on plaan ehitis teisaldada kaldalt vee peale, praamile Koit.
Praegu ootabki lodjaselts soojemaid ilmu, et saaks praami vette lasta.

"Meil on see ära proovitud variant, et suur kraana tõstab lodjakoja laeva peale, siis võime ükskõik kuhu sellega edasi sõita. Kuna laevadele ei kehti ükski maapealne seadus, siis võime rahulikult laeva peal hoida seda lodjakoda, kuni me talle uue koha leiame, kus võime ta uuesti püsti panna," ütles Jagomägi.

Uue koha leidmiseks on Lodjaselts alustanud läbirääkimisi maaomanikega Tartu vallas. "Sellisel moel siin väga suurt tulevikku ei näe laevanduse arendamisel Tartu linnas. Viime vähemalt osa oma tegevusest Tartu linnast väljapoole, kus tundub et seaduste tõlgendamine on rohkem meile sobilik," sõnas Jagomägi.

"See on tõlgendamise küsimus, et kas see telk on ehitis või kergkonstruktsioon, mida ei pea ehitusloaga hakkama seadustama," sõnas Jagomägi.

"Sõltumata asukohast, kuhu nad kavatsevad vana lodjakoha viia, Eesti vabariigi õigus kehtib ka seal. Ka seal on tegemist ehitisena käsitletava objektiga. Tõenäoliselt sarnased probleemid nagu Tartu linnas, tekivad ka seal," sõnas Mölder.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: