Umbes 38 protsenti vastanutest ütles, et patriotism on nende jaoks väga oluline. 39 protsenti ütles, et religioon on nende jaoks väga oluline. 1998. aastal viis leht läbi sarnase küsitluse. Siis pidas 70 protsenti vastanutest patriotismi väga oluliseks. 62 protsenti pidas väga oluliseks religiooni, vahendas The Wall Street Journal. 

Samuti on langenud nende ameeriklaste osakaal, kes leiavad, et laste saamine ja töökus on väga olulised. Riigis on vähenenud ka sallivus teiste suhtes. Ainult 23 protsenti alla 30-aastastest ameeriklastest ütles, et laste saamine on väga oluline. 

Pärast 1998. aastat on USA ühiskonda raputanud mitmed sündmused. 11. septembril 2001 toimusid terrorirünnakud, 2008. aastal puhkes finantskriis ning hiljem tõusis esile Donald Trump. 

Üha rohkem ameeriklasi leiab, et raha on väga tähtis. Viimases uuringus nimetas raha väga oluliseks 43 protsenti vastanutest, 1998. aastal pidas raha väga oluliseks 31 protsenti vastanutest. 

33-aastane ameeriklane Kevin Williams ütles, et patriotism kui väärtus väheneb kasvava individualismi tõttu. 

"Ma arvan, et patriotism hõlmab kogukonnas osalemist ja teiste ameeriklaste abistamist," ütles Williams. 

Tema sõnul teadis ta juba 2001. aastal, et liitub sõjaväega. "Tundsin, et tahan anda oma osa riigi kaitsmiseks," ütles Williams. Hiljem teeniski ta neli aastat merejalaväes. Presidendivalimistel toetas ta Trumpi. 

2020. aastal Joe Bidenit toetanud Janet Boyer ütles, et tema jaoks on patriotism muutunud parempoolseks rahvusluseks. Teda häirib ka poliitiline lõhestumine. 

"Varem tundsid vabariiklased ja demokraadid üksteise vastu lugupidamist. Nad ei käitunud nii nagu oleksid koolihoovis," ütles Boyer. 

Küsitluses osales 1019 ameeriklast, veamäär oli kuni 4,1 protsendipunkti.