Peking pakub üha suuremat konkurentsi lääneriikide juhitud Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).

"Globaalne finantsstruktuur muutub vähem läbipaistvamaks. Peking on loonud uue globaalse süsteemi piiriüleseks laenuks, kuid teinud seda läbipaistmatult ja koordineerimata," ütles USA ülikooli William & Mary uurimiskeskuse AidData juht Brad Parks. 

Teisipäeval avaldatud uuring näitas, et Hiina andis aastatel 2019-2021 arengumaadele päästelaene 104 miljardi dollari ulatuses. Uuringu viisid läbi AiData, Maailmapanga, Harvardi ja Kieli maailmamajanduse instituudi teadlased. 

Lääneriigid karmistavad rahapoliitikat ja dollar läheb kallimaks. Investorid muretsevad, et arengumaad ei suuda võlausaldajatele raha tagasi maksta. Sri Lanka president Ranil Wickremesinghe kutsus eelmisel nädalal Hiinat ja teisi võlausaldajaid üles jõudma võlgade restruktureerimise osas kompromissile. Hiljuti laenas IMF Sri Lankale mitu miljardit dollarit. Rahalistes raskustes on veel Ghana ja Pakistan. 

Hiinat on laialt kritiseeritud, et see veeretab väikeste maade õlgadele võlgu, mida need ei suuda tagasi maksta. Mõned Hiina rahastatud projektid pole majanduslikult kasulikud ja kahjustavad keskkonda.

IMF-i ja Pekingi päästepakettide vahel valitsevad samuti suured erinevused. "Hiina raha pole odav. IMF-i laen on tavaliselt kahe protsendilise intressiga, Hiinal on see viis protsenti," seisab uuringus. 

"Peking üritab päästa oma pankasid. See hõlmab rahvusvaheliste päästelaenude andmist," ütles Harvardi professor Carmen Reinhart. 

Hiina president Xi Jinping käivitas Uue siiditee projekti 2013. aastal eesmärgiga suurendada riigi majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu. USA mõttekoda The American Enterprise Institute hindas, et Peking on 2013. aastast kuni 2021. aasta lõpuni investeerinud projekti 838 miljardit dollarit. Hiina abilaenud toovad nüüd välja Uue siiditee projektiga seotud probleemid. 

"Üks probleem seisneb selles, et Hiina pangad läksid riikidesse, mis olid rahalistes raskustes," ütles Kieli instituudi teadur Christoph Trebesch.