Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide (S&D), Uueneva Euroopa ja roheliste fraktsiooni liikmed kutsusid üles kehtestama täpsemaid reegleid, kui palju riigid võivad rahurahastust kompensatsiooni küsida, teatas Politico kolmapäeval.

Parlamendi eelarvekomisjoni aseesimees Margarida Marques ütles, et ehkki EPF on Euroopa Liidu eelarve väline fond, peaks see tegutsema vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Ukrainale saadetud relvastuse kompenseerimine peaks käima ühtse metodoloogia alusel, et tagada reeglite läbipaistvus ja taotluste võrreldavus, rõhutas sotsiaaldemokraatide saadikurühma liige Marques.

Europarlamendi Uueneva Euroopa (Renew Europe) fraktsiooni, millesse kuulub ka Eesti valitsuse juhtiv jõud Reformierakond, esimees Stéphane Séjourné ütles Politicole, et ka tema pooldab kompensatsiooni maksmise reeglite harmoniseerimist – et iga riik, mis Ukrainale relvaabi on saatnud, arvestaks selle väärtust sama metoodika põhjal. "Sellel peaks olema ka järelevalve," lisas Séjourné.

Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni kuuluv eelarvekomisjoni liige Rasmus Andresen ütles Politicole, et rahurahastu vajaks kiiresti kohandamist. "Ma kutsun liikmesriike üles sätestama (Ukrainale saadetava relvastuse kompenseerimisel – toim.) selle praeguse väärtuse arvestuse alusena. Täiesti uue varustuse soetamist tuleb rahastada teiste instrumentide kaudu," leidis Andresen.

Andresen tõdes, et EPF on edukalt aidanud kaasa Euroopa Liidu relvaabi kiirele jõudmisele Ukrainasse. Aga ta ütles ka, et Euroopa Parlamendil puudub võimalus rahurahastu toimimist kontrollida, kuna see on loodud riikidevahelise fondina. Kuna europarlamendil siin sõnaõigust ei ole, peaks rahurahastu üle kontrolli tegema riikide parlamendid, leidis Andresen.

Politico kirjutas teisipäeval viitega seitsmele anonüümsele ametnikule ja diplomaadile, et nende hinnangul kasutab Eesti rahurahastut teiste riikide arvel oma relvastuse uuendamiseks, kui saadab Ukrainale vanu relvi, aga ostab nende eest rahurahastust saadud vahendite arvel uut relvastust.

Politico tunnistas kolmapäeval ka, et Eesti tegevus on õiguslikult täiesti korrektne, kuid märkis, et riigid lähenevad Ukrainale saadetud relvastuse eest rahurahastust kompensatsiooni taotlemisel erinevast metoodikast.

Politico tõi välja, et ehkki protsentuaalselt on mõned riigid saanud oma esitatud taotlustest isegi rohkem raha tagasi – Soome 100 protsenti, Läti 99 protsenti, Leedu 93 protsenti, Eesti 91 protsenti, Prantsusmaa 71 ja Rootsi 26 protsenti, siis summaarselt on Eesti saadud kompensatsioon kaugelt kõige suurem. Eesti oli esitanud taotluse 160 miljonile eurole ning saanud sellest (esimeses taotlusvoorus –- toim.) tagasi 134 miljonit. Samas on Rootsi saanud rahurahastust tagasi seitse miljonit, Soome 4,7 miljonit, Läti 59 miljonit, Leedu 31 ja Prantsusmaa 28 miljonit eurot.

Eesti on põhjendanud nii suure summa tagasi saamist sellega, et oli üks esimesi, kes Ukrainale relvi hakkas saatma, tegi seda teistest riikidest mitu korda suuremas mahus ning esitas ka esimesena rahurahastule taotluse, mis esimeses voorus ka suures osas rahuldati.

Politico heidab Eestile ette, et kui Eesti saatis Ukrainale väga vana relvastust, siis kompensatsiooni taotledes võttis ta aluseks selle taasteväärtuse, mis annab aluseks uue samaväärse, aga märksa kallima relvastuse soetamist. Politico ütleb, et ei vaidlusta Ukrainale relvastuse saatmist, kuid tõdeb, et kui kõik sama metoodika alusel kompensatsiooni taotleks, lõppeks rahurahastu vahendid väga kiiresti.

Eesti lükkas Politico süüdistused teisipäeval tagasi ning ka Euroopa välisteenistuse pressiesindaja ütles teisipäeval ERR-ile, et rahaeraldused EPF-ist otsustavad liikmesriigid koos ning samadel alustel, mis tähendab, et nendega on kõik osalised nõustunud.