"Putin ilmselt ei ole adekvaatne oma hinnangutes. Aga nüüd on talle pärale jõudnud, et olukord [Ukrainas] on kehv. Siis hakkavadki sellised asjad juhtuma, et (Venemaa julgeolekunõukogu asejuht Dmitri) Medvedev loeb sõjatehaste direktoritele ette Stalini käskkirjasid ja Putin teatab, et viib Valgevenesse tuumarelva," rääkis Hvostov kolmapäeval "Vikerhommikus".

"Nii et järelikult on Vene sõjavägi Ukrainas omadega võhmal, kui juba niisuguseid võtteid ja sellist retoorikat kasutatakse," lisas ta, viidates Putini nädalavahetusel avalikustatud plaanile viia Vene taktikalised tuumarelvad Valgevenesse.

Hvostov rääkis ka sellest, kuidas Medvedev olevat ähvardanud Vene sõjatehaste juhte, lugedes neile ette Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini Teise maailmasõja aegseid käskkirju, kus toonaseid sõjatehaste juhte ähvardati mahalaskmisega, kui nad ei suuda oma toodangut järsult kasvatada.

Ukraina plaan Bahmutis on mõistatus

Rääkides olukorrast Bahmutis, mida Vene väed on püüdnud juba kuid vallutada, tõdes Hvostov, et tema jaoks on situatsioon "mõistatuslik".

"Juba eelmise aasta lõpus hakkasid militaaranalüütikud ennustama, et Bahmut antakse varsti ära, kuna seda on võimatu hoida. Aga nüüd me oleme juba märtsi lõpus ja seda linna ikka veel kaitstakse. See on mõnes mõttes suur mõistatus," rääkis Hvostov.

"Kui me loeme ka eestikeeleses meedias ilmuvaid intervjuusid, mis tehakse Bahmutis võitlevate sõduritega, kes püüavad anda seletuse, mis seal toimub, siis lihtsõdurite seisukoht on, et me kaitseme oma maad ja kui me siit taganeme, siis peame kusagil teises linnas sama moodi seda kaitset hoidma ja siis miks me peaksime taganema, oleme parem siin. See on selline lihtsõduri seisukoht," jätkas ta.

Samas on Ukraina väejuhatuse plaan Bahmutiga, mis on kahe kolmandiku ulatuses ümber piiratud ja kus asub paarkümmend tuhat Ukraina sõdurit, teadmata ning igal juhul riskantne, leidis Hvostov.

"Kui venelastel peaks õnnestuma nad ümber piirata, siis see oleks kohutavalt suur löök Ukraina sõjaväele ja sellise hulga meeste väljatoomine piiramisrõngast tähendaks väga suuri kaotusi. Nii et risk on meeletu," tõdes ta.

"Ja kui nüüd Ukraina väejuhatus on selle riski peale läinud, siis on kaks võimalust: kas neil on mingisugune väga hea plaan, mis õigustab nii suure riski võtmist või nad teavad midagi niisugust, mida meie ei tea. Ja see viib jälle mingi võimaliku plaanini. Ja see jutt, et nad peavad vastu põhiliselt selle jaoks, et ründavaid Vene vägesid põrmustada ja tolmustada, siis mul on tunne, et see on jälle selline seletus, mis on mõeldud meiesuguste rumalate tsivilistide jaoks. Seal taga peab olema mingisugune plaan, aga me ei tea, milline," rääkis Hvostov.

Vastupealetungi suhtes ka palju küsimusi

Aga Vene vägede pealetungipotentsiaal on Hvostovi hinnangul praeguseks ammendumas. "Viimase nädala jooksul ei ole nad Bahmuti all kuigivõrd edenenud, kuigi nad ikka veel üritavad midagi teha. Praegu käibki ootusärev mõistatamine, et kas nüüd ongi vist juba detsembri lõpus välja kuulutatud venelaste suurpealetung läbi. Et nii palju seal neil seda jõudu ja suutlikkust oligi," märkis ta.

"Ja nüüd algabki järgmine mõistatamine, et millal siis tuleb ukrainlaste vastupealetung, millest on ootusärevalt räägitud juba mõnda aega. Seda on seostatud sellega, et kui Ukraina steppides on pinnas ära kuivanud, kui rasputitsa ehk mudaperiood on läbi," ütles Hvostov.

Ta viitas ka Ukrainast saabuvatele teadetele, et sinna on kohale jõudnud lääneriikide lubatud soomustehnika: tankid Leopard ja Challenger ning ka jalaväe lahingumasinad Marder ja Bradley.

"Kui vaadata seda soomustehnika sortimenti, mis on sinna kohale saabunud, siis see moodustab juba soomusüksuse. Siin on /---/ võib-olla olulisemad isegi need jalaväe lahingumasinad, mis on saadetud. Sellepärast, et kui soomusüksus mingiks rünnakuoperatsiooniks kokku pannakse, siis kui seal oleksid ainult tankid, siis see ei oleks see. Lihtsalt tankide saatmine sõjaväljale tähendaks, et need hävitatakse küllalt kiiresti. See peab olema teatud kombinatsioon erinevatest relvadest," rääkis Hvostov.

Ta selgitas, et tankide kõrval peab kindlasti olema jalavägi, mis neid tanke kaitseb lähivõitluses vastase jalaväe rünnakute eest ning ka mingi üksus, mis kaitseb kogu soomusgrupeeringut rünnakute vastu õhust. Selleks saab kasutada sakslaste tarnitud Gepardi masinaid. Kindlasti peab tagalas olema mingisugune kaug- või kaartule andmise üksus, rõhutas Hvostov.

"Üldiselt on seda hästi keeruline kokku panna – see peab olema kokku töötanud nagu orkester," märkis ta.

"Ja sellega seoses on jällegi üks huvitav aspekt: kui ukrainlased tõesti valmistuvad kevadiseks suurpealetungiks, siis järelikult peavad nad neid üksusi kusagil kokku harjutama. Aga me ei ole sellest mitte midagi kuulnud," tõdes Hvostov.

Kui sellised toimuksid kusagil Ukraina pinnal, siis neid oleks üsna võimatu varjata, märkis Hvostov. "Nii et ma ei tea, kuidas selle ettevalmistamisega on. Sest ka need rõõmsad jutud, kuidas ka Ukraina tankiste on ette valmistatud NATO riikide pinnal – aga jah, jällegi – kui oled tankimeeskonna ette valmistanud, siis see ei tähenda, et see tankimeeskond on suuteline ilma kokku harjutamiseta tegutsema koos jalaväega, koos õhukaitsega, koos tagalaüksustega. See on hästi keeruline, nagu orkestri kokkumäng ja seda peab tõesti pikalt harjutama," rääkis ta.

Õhutoetuse tagamine on teadmata

Hvostov tõi esile ka selle, et ei ole teada, kuidas Ukraina kavatseb suurpealetungi korral tagada toetuse õhust.

"Kui rääkida NATO riikide sõjavägedes kehtivast taktikast, siis see käib nii, et enne soomusvägede rünnakut lähevad vastase positsioone materdama lennukid. Näiteks kui mõlemad Lahesõjad Iraagi vastu olid, siis ameeriklased ja britid udjasid Iraagi positsioone õhust kolm päeva järjest – hävitasid logistikakeskusi, staabipunkte. Ühesõnaga puhastasid oma maavägedele koridori pealetungiks," rääkis ta.

Samas Vene sõjaväes tehakse sama tööd suurtükiväega, lisas ta.

Kuidas aga ukrainlased kavatsevad tegutseda, on teadmata.

Sõja senise käigu põhjal saab öelda, et kumbki pool ei ole eriti palju kasutanud lennukeid, kuna mõlemal poolel on väga tugev õhutõrje.

"Nii et ukrainlased ilmselt oma suurpealetungi eel ei saa lennuväge kasutada, see on väga ohtlik ja neil ei ole ka neid võimalusi. Suurtükiväge neil ka vist piisavalt ei ole. Nii et mis asi see on?" küsis ta.

Hvostov viitas meedias levivatele teadete Ukraina massiliselt kokku ostetud droonidest, millega võidakse Venemaad rünnata. Kuid ka see võib olla vastase valejälgedele juhtimine, lisas ta.

"Kui see niimoodi on, siis seda tuleks hoida saladuses, et oleks üllatus venelastele. Aga kui sellest nüüd niimoodi pasundatakse väga kõvasti – mis seal eesmärk on, et see kõik niimoodi avalikustatakse?" märkis Hvostov. "Kui sellest nii palju räägitakse, siis äkki on eesmärk tegelikult milleltki muult tähelepanu kõrvale juhtida. Võib-olla on ukrainlastel siiski mingi plaan, aga see plaan on midagi muud kui see, millest praegu hästi palju räägitakse," lisas ta.

"Siin on hästi palju küsimärke praegu õhus, hästi huvitav on see kevad," võttis Hvostov olukorra kokku.