Kodumaised pangad annavad ettevõtetele laenu intressimääraga viis kuni kuus protsenti, ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Aasta tagasi sai laenu veel kolmeprotsendilise intressimääraga.

Samas suurusjärgus on tõusnud ka keskpankade määratud baasintressimäärad ehk see on kallinemise peamine põhjus.

Väike mõju laenuhinnale on ka sõjaohul.

"Mingisuguse peegelduse sellest annab, kui võrrelda riigivõlakirjade intressimäärasid. Enne sõja algust oli Eesti ja Saksamaa võlakirjade intressimäärade vahe suhteliselt väike – 0,2 kuni 0,3 intressipunkti. Sõja alguses hüppas see vähemalt 0,6 kuni 0,7 peale. Pool sellest hüppest vähenes suveks ära. Kui intressimäärad hakkasid jälle tõusma, hakkas see vahe kahe võlakirja vahel paisuma. Me räägime ikka mõjust, mis jääb allapoole protsendipunkti. See mõju on, aga see ei ole kõige suurem," selgitas Raudsaar.

Samas lisas Raudsaar, et Eesti ja euroala ettevõtete pangalaenude intressimäärade vahe on püsinud enam-vähem selline, nagu oli enne sõja algust ehk laenamine oli Eestis kallim kui mujal Euroopas ka enne sõda.

Keskmiselt on euroala ettevõtete laenude intressimäärad 1,3 protsendipunkti madalamad kui Eesti ettevõtete laenude intressimäärad.

Laenu tingimused võivad ka palju erineda sõltuvalt laenu pikkusest, suurusest ja ettevõttest, mis laenab.

Kui paari miljoni euro suuruseid laene annavad ettevõtetele veel Eesti pangad, siis paarisaja miljoni euro suuruse summa laenamiseks kaasatakse välisraha – laenu annavad välismaa pangad, selgitas LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.

"Kui seda laenuotsust ei tehta Eestis, siis kindlasti lisatakse sinna juurde meie piirkonna, üldse Baltikumiga seotud riskimarginaal. Võib arvata, et see on kõrgem kui oleks sellesama Lääne-Euroopa panga enda, näiteks Saksamaal antud laen. Sõjasündmused on ka üks osa, mis seda marginaali mõjutavad," rääkis Nuume.

Geopoliitilise riski mõju laenule on Nuume sõnul vähemalt pool protsenti.

Baasintressidega on tõusnud ka hoiustelt makstav intress. Nuume ütles, et sisuliselt maksavad pangad kallimatelt laenudelt teenitud tulu ettevõtetele hoiustelt makstava intressina tagasi.

"Nii häid portfellikvaliteete, nagu täna ettevõtetel on, ma ei ole viimase 20 aasta jooksul varem näinud. Ühelt poolt on meil justkui majanduskriis, teiselt poolt hoiuste mahud teevad rekordeid. Tegelikult ettevõtete suutlikkus olemasolevaid kohustusi teenindada on ajaloo parim," rääkis Nuume.

Nuume lahjendas siiski veidi optimismi ja tõdes, et ettevaatlik tasub praegu siiski olla.