Tartu linna ja selle palgal olevate kultuuritöötajate vahel sõlmiti kollektiivleping viimati 2016. aastal. Praeguseks on toona sõlmitud leping ajast ja arust ning mitmed punktid vajavad ülevaatamist.

Näiteks on kultuuritöötajate ettepanek linnale kehtestada kuus erinevat palgaastet ning tõsta töötasu alammäära uuel aastal veidi enam kui 1900 euroni. See on 20 protsenti kõrgem praegu kehtivast kultuuritöötajate riiklikust palga alammäärast. Tartu linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim ütles, et välja pakutud palga alammäär peaks aitama ühtlustada riigi ja linna palgal olevate kultuuritöötajate töötasu.

"Me ei räägi siin sellest, et peaks olema kopika pealt sama, sest reaalsus ei ole nii lihtne, aga meie mõte on see, et need vahed ei oleks mitte sadades eurodes, vaid mõnes kümnes euros," selgitas Siim.

Praeguse lepinguversiooni palgaastmete järgi oleks seega 1936 euro suurune töötasu Tartu linnas kõrgharidusega spetsialistidel, nagu kuraator, teadur jms. Peaspetsialistide ja juhtide palgad ulatuksid üle 2000 euro kuus. Madalaima astme ehk keskharidusega spetsilisti töötasu oleks alammäärast aga 20 protsenti väiksem. Administraatori töötasuks kujuneks seega 1550 eurot.

Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul pole töötasu alammäära kultuuritöötajatega omavahel veel arutatud. Selge on aga see, et kuus erinevat palgaastet on liiga detailne. Samuti ei ole linn suuteline pakkuma 300 euro võrra kõrgemat palgaalammäära kui maksab riik.

"See tähendaks, et me pööraksime laua ikka täitsa teistpidi, aga me peame siiski ka reaalselt otsa vaatama oma eelarvele, kust soovivad palka saada ka lasteaiaõpetajad, tugispetsilistid, sotsiaaltöötajad, et sellist võimalust me lähiajal ette ei näe," ütles Kaplinski.

Lisaks on koostamisel oleva uue kollektiivlepingu ühe versiooni järgi linna ettepanek kehtestada kõikide allasutuste kultuuritöötajate põhipuhkuseks 35 kalendripäeva.

"Me kaotame erisused puhkuste vahel ära, mõnes asutuses on veel üksikud staažipuhkused näiteks," ütles Kaplinski.

Kultuuritöötajad omalt poolt sooviksid lepingusse sisse tuua ka lisapuhkuse variante. Näiteks nädalavahetuse ja riigipüha vahele jäävad üksikud tööpäevad võiksid olla töötajatele vabad päevad, mille eest töötasu siiski makstakse. Samuti võiks palk joosta kolmel päeval aastas, mis linna poolt on ette nähtud kas siis heategevusliku töö, tervisepäeva vms päevana.

"Tartu linn võiks tahta olla selline 21. sajandi eesrindlik tööandja olla. Praegu seda kahjuks näha ei ole. Personalipoliitikas vähemalt siin meie mätta otsast vaadatuna tundub, et ei ole seda motivatsioonipaketti eriti nagu loodud või sellele mõeldud," kommenteeris Siim.

Kaplinski sõnul on asutuste juhtidel juba praegu seesuguste otsuste tegemise õigus, linn siin sekkuma ei peaks ning seega ei omaks lisapuhkuse punktid kollektiivlepingu osadena väärtust.

Kaplinski lisas, et linna eesmärk on jõuda mõlema poole poolt allkirjastatud kollektiivlepinguni selle aasta lõpuks. Siim ütles aga, et kui edasiminekuid suve alguseks ei ole, pöörduvad kultuuritöötajad riikliku lepitaja poole.